Eesti viienda piirkondliku ohustatuse hindamise käigus (2017–2019) hinnati üle 13 500 liigi
Punane nimestik on andmebaas, mis koondab hinnanguid liikide ohustatuse ja väljasuremise riski kohta. Punane nimestik (varem ka nimetusega punane raamat) aitab teadlastel ja looduskaitsjatel paremini planeerida liigikaitselisi tegevusi ning hinnata nende tulemuslikkust. Ohustatuse hindamine on elurikkuse säilitamise olulisimaid teaduslikke aluseid. Kuna loodus on pidevas muutumises, tuleb punasesse nimekirja kantut pidevalt uuendada.
Maailma looduskaitseliit (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources; IUCN) annab rahvusvahelisi punaseid raamatuid välja juba 1966. aastast. Eestis anti esimene punane raamat välja 1979. aastal ning selle koostas Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon. 1982. aastal anti selle põhjal välja ka liigikirjelduste ja piltidega rahvaväljaanne. Järgmised Eesti punased raamatud ilmusid 1988. aastal, 1998. aastal ja 2008. aastal.
Praegu kehtivad IUCN-i punase nimestiku kategooriad (vt joonis) ja kriteeriumid võeti Eestis kasutusele esmakordselt 2008. liikide ohustatuse hindamisel. Kokku analüüsiti 2008. aastal ohustatust veidi alla 10 000 taksonil, kellest omistati ohustatuse kategooria ligikaudu 4000 liigile [1].
Viies Eesti liikide piirkondlik ohustatuse hindamine ehk punane nimestik koostati aastatel 2017–2019. Selle käigus lähtuti taas IUCN-i kategooriatest ja kriteeriumitest, käsitledes üle 13 500 liigi. Hinnatud 12 399 liigist omistati 106 liigile (1%) kategooria piirkonnas väljasurnud (RE), ohustatuks (CR+EN+VU) osutus 928 liiki (8%) ning soodsas seisundis (LC) olevateks 6059 hinnatud liiki (49%). 473 liiki (4%) kvalifitseerus ohulähedaseks (NT) ning 4833 liigi puhul (38%) olid andmed hinnangu andmiseks puudulikud (DD) [2].
Ülemaailmselt on 2020. aasta alguseks hinnangu saanud 112 432 liiki [3], kellest ohustatud liikide kategooriatesse kuulub 27%. Eestis esinevatest liikidest on olemas globaalsed ohustatuse hinnangud vähem kui 1000 liigil. Kriitilises seisundis (CR) liikide hulka kuuluvad Eestis esinevatest liikidest globaalselt euroopa naarits ja angerjas ning Eestis piirkondlikult väljasurnud liik – atlandi tuur. Üleeuroopalised piirkondlikud hinnangud on antud ligikaudu 10 000 liigile [4].
__________________________________________
[1] M. Linder, K. Kaukver (koost). Eesti looduse kaitse aastal 2015. Tallinn: Keskkonnaagentuur, 2018, lk 105-106.
[2] Leivits, A. 2020. Punane nimestik. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur.