Eesti on asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril, mistõttu on meil liike võrreldes põhja-, lääne- ja idapoolsete aladega rohkem
Eestis on teada eElurikkuse andmetel enam kui 30 000 liiki, hinnanguliselt aga rohkem kui 40 000 liiki. Nende kohta käiv pidevalt kaasajastatav teave on koondatud ühtsesse andmebaasi PlutoF (veebiväljundiks on portaal eElurikkus), mille järgi on seisuga 22.02.2024 Eestist teada andmed 34 257 liigi kohta.
Eesti on asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril), mistõttu on meil liike võrreldes põhja-, lääne-, ja idapoolsete aladega rohkem. Kui Eesti loomastik on maailma mastaabis üsna liigivaene, siis taimestik samal laiuskraadil paiknevatest samasuurustest aladest aga palju liigirikkam. Väiksema loomade riigirikkuse tingib suhteliselt jahe kliima, loomastiku võrdlemisi hiline väljakujunemine ja Eesti väiksus [1]. Suure taimede liigirikkuse tingib aga Eesti asukoht Ida- ja Kesk-Euroopa taimegeograafilise regiooni piirialal, samuti lubjarikas muld, mitmekesine kliima (nii mereline kui ka sisemaine mandriline) ning poollooduslike koosluste ajalooline rohkus.
Kõige enam taimeliike leidub Lääne-Eesti mandriosas ja saartel, liigirikkus kahaneb oluliselt ida suunas. Põhja-lõuna suunal liikide arv oluliselt ei muutu [2].
Liikide arvud liigirühmade kaupa
[3], [4], [5], [6], [7], [8], [9], [10], [11], [12], [13], [14], [15], [16], [17]
| Liigirühm | Eestis | Maailmas |
|---|---|---|
| Linnud | 400 | 18 000 |
| Imetajad | 65 | 5400 |
| Kalad | 75 | 30 000 |
| Roomajad | 5 | 8700 |
| Kahepaiksed | 11 | 6300 |
| Liblikad | 2400 | 160 000 |
| Samblad | 583 | 12 000 |
| Samblikud | 952 | 20 000 |
| Vetikad | 2500 | 72 500 |
| Seened | 5500 | 57 000 |
| Soontaimed | 1450 | 308 000 |
* Paljude liikide arvud erinevad – siin on esitatud suurimad hinnangud, kuid eri allikad kajastavad väga erinevaid numbreid
Eesti suurimad ja väikseimad
Suurim imetaja Eestis on põder, kes võib kaaluda kuni 600 kg [18]. Väikseim loom on kääbus-karihiir, kelle kehamass on 1,5– 4 grammi [19].
Eesti lindudest on suurim kühmnokk-luik, kes võib kaaluda kuni 12 kg [20]. Suurim röövlind on merikotkas kehakaaluga üle 5 kg [21]. Eesti kõige väiksem lind on aga pöialpoiss, kes kaalub vaid 5–6,5 grammi [22].
Eesti suurimad selgrootud on liblikatest sirelisuru, kelle tiibade siruulatus võib olla kuni 12 cm [23], kiilidest rohe-tondihobu (tiibade siruulatus kuni 8,5 cm) [24] ning putukatest ninasarvikpõrnikas kuni 8 cm [25]. Üks Eesti väiksemaid putukaid võib olla 0,2-millimeetrine kasvuhoone kahjuri tõrjeks kasutatav enkarsia [26].
Eesti taimedest on suurimad puud. Vanim ja jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm, mis on 680 aastat vana ja 8,25-meetrise ümbermõõduga [27]. Kõrgeim puu kasvab Põlvamaal Veriora vallas ja see on 48,6-meetrine kuusk [28]. Üks väiksemaid Eesti õistaimi on väike lemmel, mis kasvab 2-5 mm suuruseks [29].
____________________________________________________________________________________
[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_loomastik
[2] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_k%C3%B5rgemad_taimed
[3] https://www.eoy.ee/ET/23/eesti-lindude-nimekiri/
[4] New Study Doubles the Estimate of Bird Species in the World
[5] http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm
[6] http://deve.loodus.ee/ET/avaleht/liigiryhmade-yldinfo/
[7] Lisanduvad alamliigid, mida mõnes nimekirjas arvestatakse liikidena: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kalalist2.htm, http://eestikalad.kalateave.ee/list.php?gid=102&top=0
[8] http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2plist11.htm
[9] https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_samblad
[10] https://en.wikipedia.org/wiki/Moss
[11] http://esamba.bo.bg.ut.ee/checklist/est/home.php
[12] https://en.wikipedia.org/wiki/Lichen
[13] http://bio.edu.ee/taimed/general/indextaim.html
[14] https://en.wikipedia.org/wiki/Algae
[15] http://deve.loodus.ee/ET/avaleht/liigiryhmade-yldinfo/
[16] http://bio.edu.ee/taimed/general/indextaim.html
[17] https://www.biotaxa.org/Phytotaxa/article/view/phytotaxa.261.3.1
[18] http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0111/piret.html
[19] https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4%C3%A4bus-karihiir
[20] http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel1827_1806.html
[21] https://www.kotkas.ee/liigid/merikotkas
[22] https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B6ialpoiss_(lind)
[23] https://www.looduskalender.ee/n/node/412
[24] https://et.wikipedia.org/wiki/Rohe-tondihobu
[25] https://et.wikipedia.org/wiki/Ninasarvikp%C3%B5rnikas
[26] http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9905/putukarekordid.html
[27] http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel880_876.html
[28] Eesti uued rekordpuud, kõrgeim kuusk ja mänd hoiavad ühte (03.12.2015)