Mida teha võõrliikide levimise vältimiseks?

Teadlik inimene meelega Eestisse võõrliike ei too. Loodusesse lastud või avastatud võõrliigist tuleb koheselt teavitada Keskkonnaministeeriumi

Autor: Karl Adami
KÄHRIK. Eestis tabati esimene kährik 1938. aastal. Tosin aastat hiljem lasti neid meie metsadesse lahti meelega. Autor: Karl Adami

 

Liigid riigipiire ei tunne, seepärast tuleb võõrliikide levimise vältimisega tegelda nii üksikisiku-, riigi- kui ka rahvusvahelisel tasandil.

 

Rahvusvahelisel tasandil käsitlevad võõrliikide temaatikat mitmed konventsioonid ning lepped. Kõik nad ei sea siduvaid norme, vaid on soovitusliku iseloomuga nagu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK). Võõrliikide ohjamise alaseid soovitusi annavad välja ning vastavaid andmebaase peavad rahvusvaheline taimekaitse organisatsioon (IPPC) [1] ning rahvusvaheline looduskaitseliit [2]. Vee-elustiku jaoks on oluline rahvusvahelise merendusorganisatsiooni (IMO) ballastvee konventsioon, mis reguleerib ballastvees sisalduvate võõrliikide hulga vähendamist või kontrollimist.

 

Eesti jaoks on oluline õigusakt Euroopa Liidu määrus looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. See määrus sätestab probleemsete, vastavalt vajadusele – kuid mitte harvem kui kord kuue aasta järel – uuendatava võõrliikide nimekirja. Sellesse nimekirja kantud liike ei tohi Euroopa Liidust läbi vedada ega pidada mittekinnistes ruumides, nende loodusesse laskmisest rääkimata. Teadusuuringuid lubatakse nende liikidega seotult lubatakse teatud juhtudel ja eriloaga. Lisaks on määruses eeskirjad, kuidas vältida, vähendada ja leevendada võõrliikide kahjulikku mõju.

 

Eestis hõlmavad võõrliikide teemat mitu valdkondlikku seadust: olulisim on looduskaitseseadus, kuid teema on käsitluses ka metsaseaduses. Looduskaitseseadus keelab võõrliikide või ka pärismaise liigi võõrsilt toodud isendite ilma loata loodusesse laskmise. Kehtestatud on nende võõrliikide nimekiri, kelle elusate isendite Eestisse toomine on keelatud ning keda ei tohi ka pidada. Metsaseaduse alusel on kehtestatud võõrpuuliikide nimekiri, mida võib kasvatada metsa uuendamisel. 

 

Selleks, et võõrliigid Eestisse ei pääseks, kontrollitakse kõiki sissetoodavaid kaupu: näiteks ilutaimi, puitu, toiduaineid jm, millega võivad võõrliigid kaasa tulla. Paraku ei suuda kontrollijad silmaga kõiki võõrliike eristada ega ära tunda ning eriti ohtlikud on just silmale nähtamatud sissetungijad – patogeenid, parasiidid, puu koore all elavad kahjurid, mulla sees peituvad selgrootud või nende munad ja paljud teised.

 

Võõrliikide sissetoomise ja siinse leviku vältimisele saab palju kaasa aidata igaüks. Teadlik inimene ei too meelega Eestisse võõrliike, ei lase neid loodusesse lahti ning teavitab avastatud võõrliigist koheselt Keskkonnaministeeriumi aadressil alien@envir.ee või Keskkonnaametit aadressil info@keskkonnaamet.ee. Võõrliigi leiu saab registreerida ka loodusvaatluste andmebaasis. Kiire reageerimine võõrliigi leviku varases staadiumis on alati tulemuslikum kui kanda kinnitanud võõrliigi hilisem loodusest eemaldamine.

 

Lisainfo:

Vee võõrliikide käsiraamat ning Maismaa võõrliikide käsiraamat.

 

                                                                                                                                          


__________________________________________________

[1] https://www.eppo.int/ACTIVITIES/invasive_alien_plants/iap_lists

[2] https://www.iucn.org/theme/species/our-work/invasive-species