Maismaa võõrliikidest on enamik Eestisse sisse toodud tahtlikult

Igal liigil on sõltuvalt liigi omadustest ja elukeskkonnast omad võimalikud sissetulekuteed, kuid mõned levimisviisid on sobilikud paljudele liikidele.

Vee võõrliigid levivad peamiselt erinevate veesõidukite (laevade) ballastvee mahutites või korpuse välispinnal. Maailmas transporditavast kaubast veetakse ligikaudu 80% laevadega. Ballastvesi võetakse sadamas mahutitesse, kui laeval laadungit peal ei ole, ning enne kauba peale laadimist lastakse see teises sadamas välja. Ballastveemahutites suudavad organismid suurepäraselt üle elada ka mitu kuud kestvaid reise.

Ballastvee elustik on rikkalik. Igal ajahetkel reisib ballastvees organisme enam kui 4500 liigist: seal on nii põhjaloomi, mikroorganisme kui ka suuri kalu, kes reisi ilusti üle elavad ja uues sadamas kanda kinnitavad. Ühest sadamasse sissesõitva laeva kuupmeetrist ballastveest võib leida üle 50 000 zooplanktoni isendi ning 10 miljonit fütoplanktoni rakku – üks laev võib teise kohta kanda miljardeid planktilisi organisme [1].

Teine olulisim vee võõrliikide rännutee on inimeste kaevatud kanalid, kuid ka vesiviljeluse ning akvaariumi- ja eluskala kaubanduse kaudu (eriti Lõuna-Euroopas, Aasias) satub loodusesse palju võõraid liike.

Maismaa võõrliikidest on enamik sisse toodud tahtlikult. Tahtlikult on sisse toodud paljud põllumajanduses, metsanduses või iluaianduses olulised liigid, kes on hiljem pääsenud loodusesse. Ning kõigist Eesti loodusest leitud liikidest ca kolmveerand on õistaimed. Mitmed taimeliigid on loodusesse sattunud ka botaanika- ja muudest aedadest. Raskesti kontrollitava internetikaubandusega võib meile aga sattuda potentsiaalselt väga ohtlike liikide seemneid – kui suuremate koguste puhul võib toll seemned avastada, siis postipakkides ja reisijate taskutes võib Eestisse sattuda väga erinevaid liike. Kuna õistaimed on enim levinud võõrliigid siis sellele saab tähelepanu pöörata iga aiaomanik või põllupidaja, oluline on invasiivseid liike mitte kasvatada ja aiaprügi ohutult hävitada.

Loomi (näiteks kährikuid, ondatraid, ameerika naaritsaid ehk minke) on Eestis loodusesse tahtlikult lastud mitmel puhul. Kui mingid põgenesid karusloomakasvandustest, siis kährikud lasti loodusesse meelega kohaliku loomastiku, eriti jahiulukite mitmekesisuse suurendamiseks. Meelega võõrliikide loodusesse vabastamine on Eestis nüüdseks keelatud, kuid juhuslikult satub neid sinna ikka, näiteks eksootilisi lemmikloomi.

Palju liike tuuakse siiski sisse ka tahtmatult, näiteks koos kauba, puhastamata transpordivahendite või inimeste endiga. Soovimatuid kaasreisijaid võib kaasas olla jõusööda, puuvilla ja villa, mullasegude ning halvasti puhastatud külviseemnega. Sealjuures on juhuslikke tulnukaid eriti rohkelt raudteejaamades, sadamates, villavabrikute ümbruses. Siiski on võrreldes tahtliku introduktsiooniga tahtmatu sissetoomise osatähtsus tunduvalt väiksem. Putukate tahtmatu sissetoomise üks olulisi teid on puidukaubandus, mille puhul puukoores ja puidus elavad ürasklased ning teised puiduga seotud liigid reisivad üle piiri puiduga. Ka puuviljadega on Eestisse jõudnud mitmesuguseid putukaid ja ämblikke [2].

Euroopa Liidu võõrliikide määrus näeb ette võõrliikide sissetoomis-, püsimajäämis- ja levikuriski analüüsi. Analüüsiga, mis hõlmab neljakümmet Euroopa Liidu jaoks probleemset invasiivsset võõrliiki, saab tutvuda siin.

__________________________________________________

[1] H. Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2018.

[2] L. Eek, T. Kukk, T (koost.). Maismaa võõrliikide käsiraamat. Keskkonnaministeerium ja autorid. Tallinn, 2013.