Milliste kaitsealuste liikide olukord on märgatavalt paranenud viimase 20 aastaga ja milliste olukord on märgatavalt halvenenud?

Ainuüksi ohustatud liigi kaitse alla võtmisest ei hakka tema arvukus tõusma. Vaja on ka kaitsekorralduslikke tegevusi

KANAKULL. Üks liike, kelle arvukuse järsku langust seostatakse suurenenud metsaraiega. Autor: Karl Adami
KANAKULL. Üks liike, kelle arvukuse järsku langust seostatakse suurenenud metsaraiega. Autor: Karl Adami

Liigikaitse tõhusust näitab punane nimestik, millest saame teada, millistel liikidel läheb halvasti ja milliste seisund on paranenud.

 

Edulugude näited:

 

Sookurg oli 1988. aasta andmetel Eestis haruldane. Täna on ta aga punase nimestiku kategoorias „soodsas seisundis“. Arvukuse suurenemise põhjused peituvad lisaks kaitsele ka kliima soojenemises ning elupaigaeelistuste laienemises [1]. Sookurg kuulub III kaitsekategooriasse.

 

Ka hallhülge seisund on oluliselt paranenud (arvukus Eesti rannikumeres on viimase kümne aasta jooksul tõusnud enam kui 2 korda, 1500-lt 5000–6000-ni [2]. 2010. aastal arvati liik II kaitsekategooriast III kaitsekategooriasse.

 

Positiivset trendi näitab ka merikotkas (Eestis pesitseb neid praegu u 240 paari, seega on arvukus viimastel kümnenditel tõusnud, kuid hinnangulist ajaloolist arvukuse taset 400 kuni 500 paari ei ole seni saavutatud) [3]. Merikotka arvukus on suurenenud pärast kloororgaaniliste ühendite kasutamise keelustamist. Läänemere ümbruses keelati need 1970. aastaks, ent ühendite tugev negatiivne mõju püsis veel vähemalt kaks kümnendit ja merikotka arvukus hakkas taastuma alles 1990. aastate alguses.

 

Nii hallhülge kui ka merikotka arvukuse tõusu puhul tuleb lisaks jahikeelule ja pesitsusalade kaitsele üheks peamiseks põhjustajaks pidada Läänemere kaitse laialdaste meetmete kasutuselevõtuga kaasnenud raskmetallide jm saasteainete taseme tuntavat langust.

 

Eesti ohustatud ja hävinud liikide „vapiloomaks“ võib pidada euroopa naaritsat. 2008. a punases nimistus oli tema kategooriaks „hävinud“. Tänaseks on aga Tallinna Loomaaia ja SA Lutreola koostöös läbi viidud suuremahulised liigikaitselised ettevõtmised, mille tulemusena on liik edukalt taasasustatud Hiiumaale. Loomaaiast aastatel 2000-2016 Hiiumaale viidud pea 600 euroopa naaritsa isendi järeltulijatest koosneva asurkonna tervis ei ole tänaseks kahjuks küll veel liiga hea, kuid on ometi juba väga lootustandev.


 

Seisundi halvenemise näited:

 

Must-toonkure (Ciconia nigra) arvukus Eestis on praegu madalseisus. Neid on meil kokku 60–90 paari. Must-toonekured pesitsevad vanas häirimatus metsas, toituvad pesast kaugel looduslikel vooluveekogudel ja rändavad talvituma Aafrikasse – kõikides neis asjaoludes peituvad liigi kriitilise seisundi tagamaad. Peamisteks ohuteguriteks on metsakuivendus, metsaraie, häirimine pesitsusajal [4]. Must-toonekurg on Eestis I kaitsekategooria liik.

 

Lendorav (Pteromys volans) on Eestis kahaneva levilaga liik, kelle peamiseks elualaks on Virumaa vanad metsad. Peamisteks ohuteguriteks on lendorava puhul elupaikade hävimine ja killustumine, väike populatsioon, kisklus, metsaraie ja kliimamuutused [5]. Lendorav on Eestis I kaitsekategooria liik.

 

Väheneva arvukusega liigiks on Eestis ka metsis (Tetrao urogallus), kes eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Metsise mängupaigad asuvad Eestis eelkõige suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80 kuni 130 aastat. Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud. Arvestades metsise paiksust, sõltub metsise edasine käekäik otseselt Eesti metsade majandamise viisist ning kisklussurvest [6]. Metsis on Eestis II kaitsekategooria liik.

 

Viigerhüljes (Phoca hispida) on arktilise päritoluga liik ja seetõttu on soojade talvede mõju asurkonnale sigimise nurjumise tõttu ebasoodne. Seega on viigri puhul peamiseks ohuteguriks kujunemas kliima soojenemine. Kuna kliima soojenemise tõttu halvenenud elupaiga kompenseerimine ei ole inimese poolt võimalik, on oluliseks kaitsemeetmeks abitusse olukorda sattunud viigripoegade rehabilitatsioon ja kalapüügiga kaasneva lisasuremuse (kaaspüügi) viimine miinimumini [7]. Viigerhüljes on Eestis II kaitsekategooria liik.


 

Seega, ainuüksi ohustatud liigi kaitse alla võtmisest ei hakka tema arvukus tõusma. Selleks, et ohustatud liigi käsi hakkaks oluliselt paremini käima, on vaja konkreetseid kaitsekorralduslikke tegevusi.

 


 


__________________________________________________

[1] Sookure kaitse tegevuskava aastateks 2009-2013 - https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/5474/sookurg.pdf?sequence=1&isAllowed=y

[2] Hallhülge seire 2019. a. Keskkonnainfo. Keskkonnagentuur, 2019

[3] Kotkad ja must-toonekurg 2019. a. Keskkonnainfo. Keskkonnaagentuur, 2019 - https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=18390483&monitoringWorkUid=17291232

[4] Must-toonekure kaitse tegevuskava - https://old.envir.ee/sites/default/files/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf

[5] Lendorava kaitse tegevuskava - https://old.envir.ee/sites/default/files/lendorava_ktk_eelnou_kodukale.pdf

[6] Metsise kaitse tegevuskava - https://old.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf

[7] Viigerhülge kaitse tegevuskava - https://old.envir.ee/sites/default/files/viigerhyljes_ktk_kodukale.pdf