Eesti Terioloogia Selts on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces). Põdra aasta raames soovib Keskkonnaagentuur kaasata vabatahtlikke, et kaardistada põtrade liikumisradasid ja elupaiku asulates ning nende lähiümbruses.
Toimiv, sidus rohevõrgustik aitab põtradel koos inimestega võimalikult ohutult samas keskkonnas elada, seetõttu on just asulates ja nende lähiümbruses eriti oluline määratleda põtradele piisavate mõõtmetega ja neile sobivates kohtades paiknev rohevõrgustik ning seal põtradele sobivaid elutingimusi säilitada.
Põdra püsiv olemasolu metsas on märk sellest, et see elupaik on piisavalt suur ja seal on säilinud piisavalt looduslikkust, sh nii toitumis- kui varjepaiku. Sellised ökosüsteemid on sobivad ka paljudele teistele looduslikele liikidele. Põdrad on suuremate rohealade looduslikkuse tunnusloomad, eriti just inimasulates ning nende lähiümbruses.
Põdrad on aktiivsed peamiselt hämarikus ja öösel.
Igaüks saab anda oma panuse aasta looma tegevustesse, registreerides põdraga kohtumised või tema tegevusjäljed tiheasustuspiirkondades ja nende lähiümbruses Loodusvaatluste nutirakenduse või PlutoF GO äpiga.
Rohkem infot vaatluste tegemise ja edastamise kohta leiad harrastusteaduse projekti alt, aga oluline on meeles pidada, et vaatluse juurde lisage kindlasti foto, millele on lisatud mõõduks ese (tikutops, võti, välgumihkel, kinnas, käsi/sõrm, jalg vmt).
Lingid
- Harrastusteaduse projekt: Põdra vaatluste kogumine 2025
- Põdra vaatluste kogumise juhend (pdf)
- Loodusvaatluste nutirakenduse kasutamisjuhend
- PlutoF GO nutirakenduse kasutamisjuhend
MÄÄRAMINE
Põtrade jalajäljed
Põdra võimsate sõrgade jälgi on raske teiste loomade jälgedega segi ajada. Täiskasvanud looma sõra jälg võib olla 12–16 cm pikk. Esijalgade jälgedes paistavad ka sõrgatsite jäljendid (aukude paar sõrgade jälgedest tagapool). Põder liigub tavaliselt kõndides. Rahulikul kõnnil ulatub sammu pikkus 1,5–2 meetrini. Tagajalg astub esijala jälge või jääb sellest veidi tahapoole. Tihti veab loom sõraotstega lumele kaksiktriibu. Sügavamas lumes liikudes ei tõsta põder jalgu kõrgele ning nii tekib kaks kõnnivagu. Traavil astub loom tagajala esijala jäljest ettepoole, sammuvahe pikeneb.
Põdrapabulad
Põdrapabulad meenutavad nii kujult, kui suuruselt tammetõrusid või kastaneid. Neid on metskitse pabulatest lihtne eristada suuruse järgi – metskitse pabulad on kordades väiksemad. Metskitse pabul on suuruse ja kuju poolest nagu rosin šokolaadis. Veidi keerulisem on põdra pabulaid eristada punahirve pabulatest, mis on suuruse poolest põdra ja metskitse vahepeal, kuid kujult meenutavad sibulat.
Põtrade toitumisjäljed
Põdra talviseks toiduks on peamiselt puude ning põõsaste oksad ja koor. Puukoorest toitudes jätab põder tüvedele hammastega pikad kaksikvaod, mis asuvad 1-4 meetri kõrgusel. Põder koorib alalõuaga – suunaga alt üles.
Asulates võivad põdrad toituda ka puuviljadest, nt õuntest, tulles tihti aeda ka üle kõrge piirdeaia.
Põtrade elupaigad
Suvel erinevat tüüpi soostuvad ja soostunud leht- ja segametsad ning lehtpuunoorendikud, pajustikud, uuenevad raiesmikud; talvel soode servaalad, kuivemad sega- ja okasmetsad, avamaastikus teistest sõralistest harvemini, peamiselt suurtel märgadel niitudel ja jõgede lammialadel. Talvel võivad käia ka maanteedel soola lakkumas.
Olulised perioodid põdra aastaringis
Aprillis sesoonne siirdumine talvitusaladelt suvitusaladele; mais poegimine; septembris-oktoobris jooksuaeg; novembris-detsembris siirdumine talvitusaladele.
Põtrade aktiivsuses on selge ajarütm. Talvel liigutakse võimalikult vähe. Aprilli keskpaika, aasta 15. nädalasse jääb siirdumine suvistesse elupaikadesse. Jaanipäeva paiku noored kogenematud põdrad iseseisvuvad ja püüavad leida uue eluala, sattudes inimasulaisse ja maanteedele. Suvel vaibunud põtrade liikumisaktiivsus suureneb taas sügisel. Talvitumispaikadesse liikumise signaali annavad püsiva lumikatte tekkimine ja esimesed pakased. Eluala tervikuna võib jääda samaks, kuid muutuda võivad toitumis- ja varjekohad: pajustikest ja luhtadelt võidakse kolida raiesmike ja okaspuunoorendike ümbrusse, kuid okaspuude defitsiidi või hea varje korral pajustikest ei lahkuta.
Liikumist mõjutab ilmastik: suvekuumuses püsivad põdrad veekogude ja kopratammide ligi, jahedamate ja niiskemate ilmadega on liikuvamad. Talvel käreda pakasega ja lumesajus püsib põder samuti paigal ja pehmete sombuste ilmadega võib olla liikvel.
Ööpäeva jooksul on põdrad aktiivsemad päikesetõusu ja päikese loojangu aegadel ja hämariku ajal enne ja pärast tõusu ning loojangut.
Loe, kuula, vaata
- Keskkonnaagentuuri blogi: 2025 aasta loom – põder
- Keskkonnaagentuuri blogi: Põder kui mudelliik rohekoridoride ja ulukipääsude planeerimisel
- Ökoskoop: Aasta loom põder (Rauno Veeroja, Keskkonnaagentuur)
- Klassikaraadio: Aasta loom põder (Tõnis Korts, EJS)
- KUKU raadio Ilmaparandaja: Aasta loom 2025 - põder (Ragne Erimäe, Uudo Timm)
- Eesti imeline loodus: Põder (Tarmo Mikussaar)
- Osoon: Põdraretk Matsalus
Harrastusteaduse projekte toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.