IUCN määratleb ja kaardistab maailma looduskaitse tähtsamad probleemid ning töötab välja abinõud nende lahendamiseks või leevendamiseks
Maailma Looduskaitse Liit (IUCN - The World Conservation Union) on 1948. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on looduskaitse ja loodusvarade ökoloogiliselt kestliku kasutamise edendamine. Liit ühendab nii riikide valitsusi, valitsusväliseid ühendusi kui ka rahvusvahelisi organisatsioone.
IUCN on tänaseks üle tuhande liikme ja see on suurim loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioon maailmas.
Maailma Looduskaitse Liidus töötavad käsikäes erinevad teadlased ja eksperdid. Oma tegevuses juhindub liit kolmest aspektist: liikmeskond, ülemaailmne harukontorite võrgustik ning kuus teaduskomisjoni:
- liigikaitse;
- kaitsealad;
- ökosüsteemide kaitsekorraldus;
- keskkonnaõigus;
- keskkonnaharidus ja –kommunikatsioon;
- keskkonnamajandus ja sotsiaalküsimused.
IUCN-l on kanda väga suur roll looduskaitse suunamisel. Organisatsioon määratleb ja kaardistab maailma looduskaitse tähtsamad probleemid ning töötab välja abinõud nende lahendamiseks või leevendamiseks. Näiteks hakati IUCN-i algatusel alates 1966. aastast koostama liikide kohta punaseid raamatuid ning andma hinnanguid liikide ja elupaikade seisundile. Ka kõik ülemaailmsed looduskaitselepped (Ramsari konventsioon, CITES konventsioon jt) on alguse saanud sellest organisatsioonist.
Maailma Looduskaitse Liit panustab ka Pariisi kliimaleppe rakendamisse [1]. Värske IUCN raporti kohaselt ähvardab kliimamuutus iga neljandat UNESCO maailmapärandi nimistu loodusala. Seejuures on nende hävimise kiirus kliima soojenemise tõttu suurenemas. Kõige suuremas ohus on liustikud ja korallrahud.
Eesti ühines IUCN-iga 2007. aastal. Lisaks Eesti riigile on Maailma Looduskaitse Liidu liige ka Eestimaa Looduse Fond.
Viimati muudetud: 29.06.2022
____________________________