Sügisrändel peatuvad luiged nii rohumaadel, põldudel kui ka lahtedes. Vaatluste kogumine aitab jälgida nende arvukust ja rändekäitumist.
Rändlindudena on luikede jaoks hädavajalik sobivate rändepeatuspaikade olemasolu rändeteekonnal, mistõttu on oluline koguda andmeid Eestis esinevate luikede peatuspaikade kohta, et säilitada sealseid luikedele sobilikke keskkonnatingimusi. Samuti võimaldab seire pikemas perspektiivis ka jälgida rändekäitumise muutuseid asjas, mis võivad olla seotud näiteks kliimamuutustega.
Luikede vabatahtliku seire eesmärgiks on täpsustada kühmnokk‑luige, laululuige ja väikeluige levikut ning arvukust Eestis luikede sügisrände jooksul. Luikede vabatahtlik seire täiendab riiklikku seiresüsteemi ning aitab koguda teadmisi luikede leviku kohta Eestis. Eriti oluline on koguda andmeid väikeluige ja laululuige kohta, kuna nende määramine ja registreerimine aitab hinnata nende II kaitsekategooria liikide seisundit Eestis.
Vaatluseid saab esitada Loodusvaatluste nutirakenduse või PlutoF GO äppide kaudu.
Luikede kevaderänne toimub Eestis peamiselt märtsist maini ning sügisränne oktoobrist detsembrini, mil luikesid võib kohata rannikualadel ja suurematele järvedele, aga ka jõeluhtadele ning liigniisketele kõlvikutele. Iga samas parves nähtud liigi kohta tuleb esitada eraldi vaatlus! Oluline on lisada vaatluse juurde ka fotod.
- Kes? Vali liik, keda põllul näed. Kui liiki määrata ei oska, siis vali liigina "luik (liigini määramata)".
- Kui palju? Hinda isendite arvukus või ligikaudne suurusjärk 10, 100, 1000 jne.
- Kus? Märgi elupaiga lahtrisse kindlasti ka, kas kohtasid linde põllul (võib lisada ka põllukultuuri), rohumaal või mujal.
- Millal? Kontrolli üle, kas vaatluskuupäev on õige.
- Failid: lisa vaatluse juurde kuni kolm fotot, video või heliklippi. Tee üks foto nö kaugvaates, et peale jääks kogu parv ning teised fotod lähivaates, et oleks võimalik eristada ja täpsustada erinevaid liike. Laadi fotod rakenduse kaudu vaatluse juurde.
- Vaatluse asukoht: Veendu, et vaatluspunkt oleks õige põllu peal - automaatselt registreeritakse vaatleja asukoht näiteks teel ning vahel võib telefoni GPS olla ebatäpne. Vajadusel täpsusta asukohta. Kui kõik sobib, siis esita vaatlus kinnitamiseks.
Olulised lingid
- Harrastusteaduse projekt: Luikede sügisrände peatuspaikade vaatlused
- Loodusvaatluste nutirakenduse kasutamisjuhend
- PlutoF GO nutirakenduse kasutamisjuhend
MÄÄRAMINE
Luiged kuuluvad haneliste seltsi partlaste sugukonda ning on välimuselt silmatorkavad ja kergesti märgatavad rändlinnud, kellest kühmnokk-luik, väikeluik ja laululuik esinevad ka Eestis.
Kühmnokk-luik (Cygnus olor)
Suurus: Kühmnokk-luik on Eesti suurim lind (9–14 kg).
Nokk: Kühmnokk-luige oluline tunnus on musta kühmuga punane nokk. Isaslindudel on kühm tunduvalt suurem kui emaslindudel.
Kael: Kühmnokk-luige kael on ujudes kõverdunud.
Häälitsus: Häälitseb harva, peamiselt ärritudes noriseb madalalt. Lennates tekitavad aga kühmnokk-luige tiivad iseloomulikku vihinat.
Ränne: Sügisränne algab oktoobris ja lõpeb detsembris veekogude jäätumisega. Sügisel kogunevad luiged Lääne-Eesti rannikule, kuid väiksemal arvul kui kevadel, ning üha olulisemaks rändepeatuspaigaks on muutumas ka Peipsi järv, kuhu saabuvad linnud idapoolsetelt aladelt. Arvestatav hulk kühmnokk-luiki ka talvitub meie rannikuvetes.
Laululuik (Cygnus cygnus)
Suurus: Suurem kui väikeluik (7–12 kg).
Nokk: Laululuige nokal olev kollane kiil katab umbes 2/3 nokast, üleminek nokalt laubale on sujuv.
Kael: Laululuik hoiab oma pead rõhtsalt, kael on pikem ja saledam kui väikeluigel.
Häälitsus: Laululuige häälitsused kujutavad endast mitmesuguse tugevuse ja helikõrgusega “sarvehüüde”.
Ränne: Sügisrändel peatuvad laululuiged Eestis oktoobrist novembri lõpuni, sageli ka kuni veekogude jäätumiseni. Sügisel hoiduvad laululuiged väiksematesse salkadesse, olulisim peatuspaik on sel ajal Peipsi järv, kuid peatutakse ka rannikul, teistel järvedel ja üleujutatud poldritel. Väiksemal arvul laululuiki ka talvitub Eestis, peamiselt Lääne-Saaremaal ja Põhja-Eestis.
Sarnane liik: Laululuik on temaga sarnasest väikeluigest suurem, pikema kaelaga ning kollasema nokaga. Laululuige hääl on väikeluige omast tugevam ning kõlavam.
Väikeluik (Cygnus columbianus bewickii)
Eestis kohatavad väikeluiged kuuluvad alamliiki bewickii.
Suurus: Väiksema ja hanelikuma kehaga kui laululuik (5–7 kg).
Nokk: Väikeluige nokal on väike kollane nokalaik, mis katab umbes 1/3 nokast, mistõttu paistab nokk eemalt mustana.
Kael: Väikeluigel on lühem kael kui laululuigel.
Häälitsus: Erinevalt laululuige kõlavast pasundamisest on väikeluige hääl pigem klugisev ja haukuv.
Ränne: Sügisränne algab väikeluigel oktoobri keskel ning vältab novembri keskpaigani, oluline peatuspaik on sel ajal Peipsi järv. Samuti koguneb sügisel märkimisväärne osa tundrates pesitsevast väikeluige asurkonnast siinsetesse madalatesse merelahtedesse, suurematele järvedele, jõeluhtadele ning liigniisketele kõlvikutele.
Sarnane liik: Väikeluik on temaga sarnasest laululuigest väiksem, lühema kaelaga. Kollane nokavärv on vähem silmatorkav kui laululuigel.
Käesolev juhend on koostatud järgneva kirjanduse põhjal:
Lundevall, C.-F., & Bergstörm, M. (2005). Põhjamaa linnud. Varrak.
Mägi, E. (2010). 101 Eesti lindu. Varrak.
Valker, T. (2006). Väike veelinnuraamat. Maalehe Raamat.
Kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus