Mida on vaja teada reisilt loomse või taimse toote kaasa ostmisel?

Loodusele on parem, kui jätad eksootilise kauba, mille puhul ei ole teada, kas selle valmistamiseks on kasutatud mõnda ohustatud looma või taime, ostmata

Autor: Argo Argel

NINASARVIK. Mitmetes kultuurides usutakse, et looma sarvel on mõni imettegev jõud. Seepärast salakütitakse ninasarvikuid halastamatult. Autor: Argo Argel

 

Eksootilisele maale reisile minnes tasub end kurssi viia, millised tooted võivad põhjustada pahandusi õiguskaitseorganitega kohapeal ja millega võib tulla sekeldusi tollis. Muuhulgas on mõistlik järgi vaadata ka CITES-i konventsioonis seatud piirid: näiteks Euroopa Liit on kehtestanud oma õigusaktidega CITES-ist isegi rangemad reeglid ning jaotab ohustatud liigid nelja lisasse, mille leiate siit. Seega on kõige lihtsam ja kindlam eksootilisi tooteid reisilt kaasa mitte osta.

 

CITES-i (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) ehk loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni eesmärk on aidata vältida ohustatud loomade ning taimede kadumist loodusest ning kontrollida nende elusisendite ja neist tehtud toodetega kauplemist. Ebaseaduslik kauplemine haruldaste taime- ja loomaliikidega on maailmas mahult narkootikumide ning relvakaubanduse järel kolmandal kohal.

 

Kõik on kuulnud lugusid salaküttidest, kes tapavad elevante nende hinnatud võhkade mahamüümiseks. Paljud haruldased ja ohustatud liigid on lisaks elupaikade kadumisele surve all ka seetõttu, et nende kehaosi peetakse imeravimiteks. Näiteks loodusest peaaegu välja surnud amuuri leopard pakub siiamaani salaküttidele huvi, sest Kaug-Ida traditsioonilises farmaatsias peavad ravimid kindlasti sisaldama nn maagilist komponenti, milleks on paraku leopardide ja tiigrite, kuid ka teiste haruldaseks muutunud liikide kehaosad ja siseorganid (vurrud, sabad, luud, kõrvad).

 

Ka legaalselt toodetud kaup võib piiri ületades probleeme tekitada. Välismaal poodlema asudes tasub meeles pidada, et kohalikest loomadest ja taimedest valmistatud suveniiride müük ei tähenda veel, et nende üle piiri koju toomine on kindlasti lubatud. 

 

Loodusele on parem, kui jätad eksootilise kauba, mille puhul ei ole teada, kas selle valmistamiseks on kasutatud mõnda ohustatud looma või taime, ostmata. Samuti võib tollis probleeme tulla suveniiriks kaasa võetud kivimite või korallidega.

 

Kui peaksite CITES-i ja Euroopa Liidu reegleid mitte järgima, tuleb arvestada sekeldustega tollis või trahviga. Viimase suurus on eraisikule ebaseadlusliku toote eest kuni 1200 eurot, millele võib lisanduda Keskkonnaameti määratud keskkonnakahju korvamine.

 

CITES-i lubadeta võib pagasi hulgas kaasa tuua näiteks:

  • kaaviari (must kalamari) 125 g inimese kohta
  • kaktuselistest valmistatud vihmakeppe 3 tk inimese kohta
  • krokodillinahast tooteid kuni 4 tk inimese kohta
  • suuri tiibkodalasi 3 tk inimese kohta
  • rõõneskarpe 3 tk või 3 kg inimese kohta
  • merihobukesi kuni 3 surnud isendit inimese kohta [1]

Kaugelt maalt eksootilise lemmiklooma kaasaostmine tähendab juba põhjalikumat dokumentatsiooni, kuid tasub mõelda ka looduse peale – näiteks on 70% kilpkonnaliikidest ohustatud eeskätt just lemmikloomaäri tõttu.

 

 

 
__________________________________________________

[1] https://www.emta.ee/eraklient/saadetised-reisimine-elama-asumine/reisimine/keelatud-ja-eriloaga-kaubad#el-sisse-ohustatud-liigid