Kergem on sipelgaid elamutest ja aedadest eemale hoida, kui juba tugeva perega kuklasepesast vabaneda

SIPELGAPESA KOHT ON METSAS. Kui oled sunnitud sipelgapesa teisaldama, püüa sipelgatele mitte liiga teha. Autor: Karl Adami

Aias ringitoimetavad sipelgad võivad kujuneda väga suureks nuhtluseks: nende pesad kasvavad aasta-aastalt suuremaks, nad trügivad hoonetesse ning ega taimedki peenras kasva, kui sipelgad seal ringi toimetavad. Metsakuklaste koht on kindlasti metsas ning võimalusel ei tasu lasta neil ennast koduaeda sisse seada.

Pööningule, puukuuri või vundamenti ehitab pesa tavaliselt arukuklane, kes on kaitsealune liik. Aianurgas kuhilpesa nähes võib kindel olla, et see kuulub kaitsealustele metsakuklastele; kokku on metsakuklasi seitse liiki [1]. Peenardes ja kõnniteeplaatide all toimetavad aga tavaliselt mitmesugused murelased.

Kui kuklased koduaias söögiks piisavalt putukaid ei leia, hakkavad nad viljapuudel ja marjapõõsastel endale lehetäisid kasvatama, mis saagi seisukohalt ei ole kindlasti hea.

Kergem on sipelgaid elamutest ja aedadest eemale hoida, kui juba tugeva perega kuklasepesast vabaneda – seega tuleks tegutseda kohe, kui märkad, et sipelgad on asunud pesa ehitama. Väikest pesa on sealjuures tunduvalt lihtsam kolida kui suurt kuhilat.

Enne teisaldamist tuleb võtta ühendust kohaliku Keskkonnaametiga ning küsida sealsetelt spetsialistidelt nõu edasiseks toimimiseks. Keskkonnaameti luba on vaja ka pesa ümberasustamiseks. Mitte mingil juhul ei tohi kuklasepesi mürgitada või põletada – tegemist on kaitsealuste liikidega.

Pesakuhilat teisaldades on oluline, et võetaks kaasa kõik sipelgate varuisendid ja emad. Ja neid võib olla pesas sadu! Kui osa neist maha jääb, hakkab pesa taas vanasse kohta kerkima. Varuisendid on välitöölistest suuremad ning emasipelgad on neist veelgi kogukamad.

Pesa kolimiseks on parim aeg märtsis ja aprillis ehk siis, kui sipelgad kogunevad paksu kihina pesa peale end soojendama.

Kui transport läheb kiiresti, võib sipelgapesa lükata suurde prügikotti. Aeglasemaks transpordiks on sobilik mõni kindlalt suletav kast või tünn. Kaasa tuleb võtta mitte ainult pesa maapealne osa koos sipelgatega, vaid ka muld ja liiv selle alt ning kõrvalt – sealgi asuvad sipelgakäigud ja sipelgad. Pesa tuleks kolida vähemalt 500 meetri kaugusele.

Kuklaste uus kodu peaks olema okaspuumetsas, mida lähiaastatel ei ähvarda maha võtmine. Hea oleks nad elama viia näiteks looduskaitselisele alale. Jälgi, et ümbruskonnas poleks konkureerivaid sipelgaliike, sest siis tekib liikide vahel sõda, milles kaotajaks jäävad viimased tulijad [2].

__________________________________________________

[1] http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel326_294.html

[2] https://lood.delfi.ee/maakodu/aed/nouanne-kuidas-aias-sipelgapesadest-lahti-saada?id=71087327