Linnas elupaiga leidnud metsloomad saavad hakkama ka inimese abita

Linnades on inimese kõrvale elupaiga leidnud mitmed metsloomad – põhjuseks on toidu lihtne kättesaadavus ja looduslike vaenlaste puudumine. Õnneks Eestis karud prügikaste revideerimas ei käi (nii on neil kombeks teha näiteks Kanadas), küll aga meelitavad toidujäätmed kohale rebaseid ja teisi väiksemaid loomi.

Siile ja oravaid või teisi linna- või asula piirkonnas liikuvaid loomi nähes võib inimesel tekkida kiusatus neid toitma hakata. Kuid ei ole seda vaja, kuna metsloomad saavad hakkama inimese abita ning nende toitma asumisega soodustame metsloomade suundumist linnadesse. Ka prüginõud ja kompostrid tuleb kindlalt sulgeda – see on vajalik, et närilised ja rebased neile ligi ei pääseks ega leviks ning haigusi metsloomadelt koduloomadele ei kanduks. Näiteks kärntõbi on väga nakkav ning sellega kokkupuutel võivad koerad kergesti haigestuda.

Siil on aedlinnade tavaline asukas

Küllaltki tavaline koduaialoom on siil, keda paljud aiapidajad hindavad kui agarat tigude ja kahjurputukate hävitajat. Siilid armastavad veidi räämas ja risuseid paiku, liikudes hämaruse saabudes. Nad on nutikad loomad ja õpivad kiiresti ära, kust saab süüa.

Mõistagi on siilile kõige parem toit see, mida ta loodusest ise leiab, aga kui on ikkagi soov pakkuda siilile linnatingimustes lisatoitu, siis on sobilikud väiksema teraga koera- või kassikrõbinad [1] või kassi- või koerakonserv [2]. Krõbinaid võiks eelnevalt vees leotada ning mõistlik on jätta toitmiskohale välja ka nõu – madal alustass, lillepoti alus – veega. Kui siil on kõhu täis söönud, korista üle jäänud toit ära, kuna see meelitab kohale rebaseid, hiiri-rotte või hulkuvaid kasse. Loomulikult tuleb siili sööginõusid ka puhastada.

Paljud inimesed mäletavad lapsepõlvest, kuidas siilidele pandi aeda välja kausike piimaga. Siilid peavad piimast lugu küll, kuid paraku ei saa nende seedesüsteem hakkama laktoosi seedimisega. Seega piima siilile pakkuda ei tohi! Siilile sobilik toit ei ole ka leib ja sai, sest need paisuvad looma kõhus ja sisaldavad ülemäära soola.

Mida pakkuda oravale?

Orav on vahva loom, keda sageli kohtab linnaski. Tema nõtke puult-puule liikumine on vaatepilt omaette. Mõnedes linnaparkides on oravad muutunud nii julgeks, et nad inimest sugugi ei karda, vaid lausa lunivad käest toitu ja ronivad vaat et taskusse süüa otsima. Oravat võib kohata matti võtmas ka linnutoidumajast.

Kõige lihtsam on asetada oravale pakutav kandikule ning paigutada see kas puuoksale või teiba otsa. Orav hindab toiduna sarapuupähkleid, maapähkleid, viljaterasid, päevalille- ja kõrvitsaseemneid [3].

Kui sinu läheduses elavad siilid ja oravad, siis tasub nendega kindlasti arvestada ning vältida aias keemilisi taimemürke ja putukatõrjumist.

                                                                                                                                                Toimetamine: Sigrid Ots, Reigo Roasto

__________________________________________________

[1] https://www.looduskalender.ee/n/node/184

[2] https://bioneer.ee/ehita-oma-aeda-siilide-toidujaam

[3] https://lood.delfi.ee/maakodu/aed/kuidas-taiendada-oravate-toidulauda?id=80828013