Mida teha, kui majas sätivad ennast sisse nahkhiired, kompostihunniku all maod ning aianurgas hakkab kerkima sipelgapesa?
Elupaikade vähenemise ning inimasustuse laienemise tõttu satub linnadesse ja küladesse üha rohkem metsloomi. Lisaks meelitab väiksemaid metsloomi linnadesse lihtsalt kättesaadav toit. Ka suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakkavad iseseisvalt ringi liikuma, võib neid linnatänavatel tihedamini kohata. Väiksemad metsloomad ei kujuta reeglina endast inimesele ohtu – terve loom on tavaliselt piisavalt ettevaatlik, et inimest vältida. Selleks, et metsloomi linnades vähem liiguks, ei tohi neile hõlpsasti kättesaadavat toitu pakkuda – jäätmed tuleb hoida loomadele kättesaamatud ning loomadele toitu jätta ei tohi [1].
Metslooma kohtamisel asulates ja linnades tuleks riigiinfo numbrile 1247 helistada, kui metsloom on sattunud abitusse olukorda, on vigastatud, on haiglase välimusega või kui linna on sattunud suurem metsloom [1].
Kuid mida teha sel juhul, kui majades sätivad ennast sisse nahkhiired, kompostihunniku all maod ning aianurgas hakkab kerkima sipelgapesa? Kas ja milliseid loomi/linde on vaja toita? Kuidas tagada, et segaduses linnud ei lendaks vastu aknaklaase?
Nendele ja teistelegi küsimustele leiad vastuse käesolevas rubriigis.
_________________________