Kui sa kohtad looduses või koduaias elukat, kes kindlasti ei kuulu Eesti loomastikku, helista telefonile 1247
ONDATRA. Ehkki ammu Eesti looduses olemas, on ondatra siiski võõrliik. Autor: Karl Adami
Võõrliik on loom, taim või seen, kelle inimene on meelega või kogemata uuele alale elama toonud. Näiteks on sajandite jooksul jälje kohalikku taimestikku jätnud botaanikaaiad, kust seemnetel on olnud lihtne tuulega üle müüride loodusesse levida. Mitmed loomaliigid on loodusesse levinud jällegi farmidest põgenedes.
Kesk-Euroopas on üritatud nii farmides kasvatada kui ka lemmikloomana pidada Ameerikast pärit pesukarusid. Kuna see liik on osav põgeneja, on nad näiteks Saksamaal põhjustanud juba piisavalt muresid ning levinud sealt nii rongidesse kui ka autodesse peitunult riigipiiridest kaugemale. Leedus on pesukarud juba kohal ja võib ennustada nende jõudmist ka Eestisse [1]. Samamoodi leiab Lääne- ja Kesk-Euroopa jõgedest Ameerikast Euroopasse lemmikloomaks toodud punakõrv-ilukilpkonni ja kaimankilpkonni. Mõlemad liigid suudavad sealses kliimas sigida ning on arvukuse kasvades löönud paigast kohaliku elustiku tasakaalu.
Eesti looduses on võõrliikideks näiteks sosnovski karuputk, verev lemmmalts, lusitaania teetigu, unimudil ja signaalvähk, aga ka meie loomastiku lahutamatuks osaks saanud kährikkoer.
Kui sa kohtad looduses või koduaias liiki, kes kindlasti ei ole Eesti omaliik, või vajad nõu, palun helista Riigiinfo numbrile 1247. Sageli nõuab siin juba kanda kinnitanud võõrliigi (näiteks mõne taime) määramine eksperdi teadmisi.
Euroopa Liit on kehtestanud ühtse võõrliikide nimekirja. Sellesse kantud võõrliikide leviku piiramiseks peavad liikmesriigid rakendama sissetoomise vältimise, levimise ennetamise ja ohjamise meetmeid. Kui leiad võõrliikide nimekirja kantud liigi, saad sellest lisaks eespool nimetatud telefonile 1247 teada anda ka loodusvaatluste andmebaasi kaudu.
Võõrliikide tõrjet ja võõrliigi ohjamiskavade koostamist korraldab ning võõrliikide lube väljastab Keskkonnaamet. Võõrliigi luba on vaja looduskaitseseaduses sätestatud juhtudel – näiteks tehistingimustes peetava võõrliigi ümber asustamiseks tehistingimustesse või liigi, mis on kantud keskkonnaministri looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja määrusesse, kasvatamiseks ja tehingute tegemiseks.
_____________________________________________________________________________________
[1] Võimalik stsenaarium: pesukarud hakkavad Eestis looduses pahandust tegema