Kuidas kaasa aidata looduse uurimisele?

Livingstone´i või Darwini jälgedesse saab astuda ka lähimas metsatukas, kraavikaldal, teepervel või heal juhul koguni koduhoovis

Loodusteaduslikuks ekspeditsiooniks ei pea tingimata ostma purjekat ega korraldama kuudepikkust rännakut läbi džungli. Livingstone´i või Darwini jälgedesse saab astuda ka lähimas metsatukas, kraavikaldal, teepervel või koguni koduhoovis. Hoia ainult silmad lahti, tunne huvi ja tee loodusvaatlusi ehk osale harrastusteaduses.

 

Mis on harrastusteadus ja kuidas selles osaleda?

 

Harrastusteadus on vabatahtlike kodanike panus teadusesse vaatluste tegemise, andmebaasistamise või muu abistava tegevusega. Tavaliselt on harrastusteadus seotud hobitegevuse, näiteks harrastusastronoomia, lindude vaatlemise, putukate kogumise, ilma vaatlemise või muuga. Harrastusteadus (Citizen Science) on eesti keeles mõistena kasutusele tulnud hiljaaegu, aeg-ajalt nimetatakse seda kodanikuteaduseks või rahvateaduseks, harvemini aga hobiteaduseks või huviteaduseks.

Mees bnokliga metsas
TEADUS IGAÜHELE. Harrastusteaduse tulemusi kasutavad teadlased ja looduskaitsjad looduskaitse korraldamisel, keskkonnategevuskavade ettevalmistamisel, keskkonnaseisundi hindamisel ning liikide leviku ja elutegevuse muutuste analüüsimisel. Foto autor: Karl Adami

Oma olemuselt on harrastusteadus pea sama vana kui inimkond, kuid alles viimastel sajanditel on harrastusteadust teadvustatud ning see teadusest eraldunud. Kui teadlased on koondunud teadus- ja arendusasutustesse ja saavad oma töö eest tasu, siis mitteteadlastest loodushuvilised tegelevad vaatlemise ja uurimisega vabatahtlikult. Paljud mõne kindla valdkonna entusiastid on koondunud erinevatesse temaatilistesse seltsidesse või ühingutesse – näiteks juba sajandi tegutsenud Eesti Ornitoloogiaühing koondab nii ornitolooge kui ka lihtsalt linnusõpru.

 

Harrastusteadlased on asendamatu vabatahtlike võrgustik näiteks suurel territooriumil ja/või pikal ajavahemikul vaatlusandmete kogumisel, kuna piiratud arv teadlasi ei jõua ise igale poole andmeid koguma või osutuks see teadusrahastuse ebapiisavuses liialt kulukaks. Vabatahtlike abiga on andmete kogumine lihtsamini teostatav ning õnnestunud kaasamise puhul on ka kogutavate andmete hulk palju suurem. Harrastusteadlaste abistamiseks on loodud mitmeid veebi- ja nutirakenduse põhised andmekogumis- ja andmehaldamissüsteeme, mis teevad kiireks ja mugavaks ka andmete kogumise ning töötlemise.

 

Harrastusteaduse tulemusi kasutavad teadlased ja looduskaitsjad looduskaitse korraldamisel, keskkonnategevuskavade ettevalmistamisel, keskkonnaseisundi hindamisel ning liikide leviku ja elutegevuse muutuste analüüsimisel. Vabatahtlike esitatud vaatlusandmeid on muuhulgas kasutatud näiteks Linnuatlase ja uue imetajate levikuatlase koostamisel.

 

Uhket tunnet – ka mina olen andnud panuse teadusesse! – on Eestis kogenud sajad linnuhuvilised, kes on aastate jooksul osalenud Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatavatel vaatluspäevadel ja loendustel, ning loodusehuvilised, kes osalevad 2018. aastal alguse saanud loodusvaatluste maratonil või võtavad osa Loodusvaatluste andmebaasi iga-aastastest vaatluskampaaniatest. Põhjust iseendale teaduse tegemise puhul õnne soovida on õigus igaühel, kes on aidanud andmeid koguda.

 

Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatavad harrastusteaduse ettevõtmised leiab ühingu kodulehe jaotuse „Osale ja vaatle“ alt.

Mõned näited sellistest ettevõtmistest:

Harrastusteaduse põhimõtetega saad tutvuda Tartu Ülikooli loodusmuuseumi kodulehe kaudu.