Õues aja veetmine, puude otsa ronimine, kividega mängimine, putukate vaatlemine - kõik see paneb last märkama tema ümber olevat loodust
VAHETU LINNUVAATLUS. Vahel lubavad mõned julgemad linnuliigid ennast vaadelda väga lähedalt. Autor: Igor Nael
Looduse tundmaõppimine algab ümbritseva märkamisest ja teadvustamisest. Seetõttu pole kunagi keegi ei liiga noor ega liiga vana, et avastada enda jaoks looduse lõputuid imesid ja iga hetke kordumatust.
Kuidas tekitada oma lastes loodushuvi ja õpetada neid loodust mitte kartma?
Ega asjata ei öelda, et paljud harjumused saavad alguse lastetoast, sest vanematel on võimalik lapse loodusmeelsuse kujundamisel üsna palju ära teha. Tubastest tegevustest, mis aitavad lapsel tekitada sidet loomade ja loodusega, võiks välja tuua loomamänguasjadega mängimise (vahelduseks kõikidele nukkudele, robotitele ja autodele). Olgu need erinevate loomaliikide hulka kuuluvad mänguasjad väikesed või suured - kui laps jääb mängima ja talle aega anda, võib loota, et loomade kaasabil sünnivad pikad ja sisukad mängud. Paljud vanemad õpetavad oma lastele juba beebieast peale, millist häält teeb lammas või koer. Ka see on areneva inimese harimine looduse märkamise suunas, rääkimata loodust ja loomi kirjeldavatest raamatutest. Raamatud, mida lastega koos lugeda või neile kinkida, peaksid olema eelkõige eakohased, millest lapsed leiavad midagi, mille üle imestada, mille üle järele mõelda või mida ise järele proovida.
Värskes õhus olemine on tervislik! Loodusega kokku puutumine toimub nii kooliteel kui ka maakodus. Kui vähegi võimalik, tasuks lapsele anda võimalus üksipäini või sõpradega ,,õue ununeda". Lapsed suudavad mitmekülgses keskkonnas endale ise tegevust leida ning igavusest võib nii mõndagi looduse kohta avastada. Ja tegelikult on see ju lõbus: puu otsas ronimine, kivide ümber keeramine, mõne putuka kinni püüdmine – kõik see ja palju muud paneb last märkama, et tema kodukandis ei elagi ainult inimesed. Kohtumised eri liiki elusorganismidega on sageli elamuslikud ja meeldejäävad. Mõned hilisemad loodusuurijad on tunnistanud, et lapsepõlves mängisid nad just tigude, kivide või putukatega. Kindlasti oskavad õues mängivad lapsed oma tubasematest eakaaslastest paremini tajuda ka näiteks päeva pikkust ja selle muutlikkust aastaringis või kuidas looduslikest vahenditest omale meelelahutust leida.
Väga hea viis looduse tundmaõppimiseks, mis lastele tavaliselt meeldib, on piltide tegemine. Loodusfotograafia arendab lisaks loodusvaatlusoskustele muuhulgas ka kunstilise terviku ja värvide taju, lapse tundlikkust ümbritseva suhtes, täpsust ja keskendumisvõimet. Õnnestunud pilt annab lapsele eduelamuse ning suunab teda uusi väljakutseid ihkama. Ehk tekib ka huvi teada saada, mis liik pildile jäi? Muljetavaldava pildi tegemiseks ei pea omama kõige suuremat ja uhkemat kaamerat, vaid piisab ka heast nutitelefonist ja läbimõeldud pildistamisvõtetest.
Tänapäeval on paljudel lastel nädalakavas mitu huviringi. Üks neist võiks olla loodus- või teadusring! Ringitundides tehtav töö vähendab tunduvalt vanema koormust oma lapsele ise seletada, miks on taevas sinine või miks sääsed verd imevad. Peagi pärast hea kontakti saamist loodusringi õpetajaga, märkate, et lapsed hakkavad hoopis teid õpetama ning omandavad keskkonnasäästlikud ja loodussõbralikud põhimõtted nagu iseenesest.
Lapse kujundamine algab isikliku eeskuju seadmisest, kuid muidugi on iga laps erinev. Kui teile endale meeldib loodus ja käite võimalikult sageli pargis/metsas/mere ääres jalutamas, võib-olla isegi matkamas, siis on võimalus, et laps saab teilt selle hea pisiku. Ka lapse jaoks on arendav ja rahustav käia marjul ja seenel, matkamas ja juhendatud ekskursioonidel. Peamine on anda lapsele aega kohaneda looduse vaikusega, ebamugava ehedusega ja sellega, et kuigi mets võib näida loomadest tühi ja paigalseisev, siis toimub seal kogu aeg vilgas elu. Mida rohkem laps looduses viibib, seda rohkem suudab ta sealt enda jaoks põnevaid avastusi teha. Iga avastus juhatab teed uute üllatusteni.
Tahad ise looduse uurimisele veidi teaduslikumalt läheneda?
Aga kardad, et ei suuda vihmase ilmaga kuusel ja kasel vahet teha? Ei ole hullu. Alusta õppimist algusest: külasta botaanikaaedu ja loomaaedu, loodusmuuseume, loodusmaju, rahvusparkide keskuseid ning looduskeskuseid. Püüa osa võtta põnevatest, üle Eesti toimuvatest keskkonna-alastest koolitustest, loodusõhtutest ning loodusretkedest. Keskkonnahariduse-alane teave – õppematerjalid, õppeprogrammid ja interaktiivne kaart Eestis asuvate keskkonnahariduskeskustega – on leitav keskkonnahariduse veebist.
Huvitavaid õppeprogramme erinevale vanusele pakub oma külastuskeskustes ka Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK on loonud ka üle-eestilise matka- ja loodusradade võrgustiku, mille võimalustega saab tutvuda veebilehel https://www.loodusegakoos.ee/. Mitmesuguseid menukaid näitusi koostab ning retki, töötube, loodusõhtuid ja muid pereüritusi korraldab Eesti Loodusmuuseum.
Kindlasti avastad, et mõni taime- või loomarühm tundub põnevam. Raamatupoes on müügil erinevaid teejuhte ja määrajaid, ka internetist leiab palju harivat looduse kohta. Algteadmisi pakkuvaid vihikukesi ja töölehti leiad näiteks Tartu ülikooli loodusmuuseumi kodulehelt – vaata siia ja siia. Peagi oled juba nii tark, et võid (miks mitte ka koos lapsega) hakata hobiteadlaseks – vaatle liike, määra need ära ja registreeri oma tähelepanekud mõnes loodushuvilisele mõeldud andmebaasis (näiteks loodusvaatluste andmebaasis). Eestikeelsetest looduseteemalistest nutirakendustest, mis mõeldud nii liikide määramiseks kui ka vaatluste registreerimiseks, loe lähemalt siit. Kui elurikas on maastik igaühe kodu- või maakohu ümber ning kuidas saad elurikkuse hoidmisele kaasa aidata, aitab teada saada Tartu Ülikooli teadlaste väljatöötatud Rohemeeter.
Tekst: Anna-Grete Rebane
Toimetamine: Kaisa Viira