Koostamisel on uus Eesti imetajate levikuatlas, mille eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis.
Seni kogutud andmeid on kasutatud ka uue Euroopa imetajate atlase koostamisel, mis peaks ilmuma aastal 2025 (esimene Euroopa imetajate levikuatlas ilmus aastal 1999).
Kaardilukku kogutakse Eesti imetajaliikide leviku andmed alates 2000. aastast. Kaarte täiendatakse Loodusvaatluste andmebaasi (edaspidi LVA) ning eElurikkusesse laekuvate vaatluste, riiklike seire- ja inventuuriaruannete ning spetsiaalselt projekti raames tellitud inventuuride alusel. Samuti on olulisel kohal jahimeeste kogutavad andmed. Kaardistamise aluseks on 10x10 km UTM ruudustik, milles märgitakse ära liigi esinemine või mitte-esinemine.
Eelmisest terviklikust imetajate leviku andmestiku koondamisest ja kogumisest on möödunud juba rohkem kui 20 aastat. Sellesse ajavahemikku on jäänud suured muutused maakasutuses (valglinnastumine, intensiivsest metsamajandusest tulenevad muudatused metsade struktuuris jne), mis on kaasa toonud ka paljude imetajaliikide elupaikade muutused. Samuti on viimastel aastakümnetel Eestis suudetud tuvastada, või on siia elama asunud, mitmeid uusi imetajaliike (nt šaakal, väike-vesimutt) ning kasutusele võetud uusi viise imetajate leviku uurimises (raadiotelemeetria, rajakaamerad jne).
Imetajate leviku täpsustamiseks kogutakse kokku ning töötatakse läbi paarikümne aasta Eesti imetajate levikut puudutavad andmed. Liikidele või liigirühmadele, kelle kohta andmed on puudulikud, tellitakse inventuurid levikuandmete täpsustamiseks. Kogu teave muudetakse kättesaadavaks kõigile asjast huvitatutele ning kasutatavaks eluslooduse kaitse planeerimisel. Võrreldes uuemaid levikuandmeid juba olemasolevatega on võimalik näha muutusi imetajate levikus, mis omakorda on indikaatoriks paljudele suurematele keskkonnamuutustele, nt kliimamuutustele.
Ühtse metoodika alusel koostatud kõiki imetajaliike käsitlev leviku ülevaade on aluseks nii liikide seisundi hindamisele (Punased nimestikud), rahvusvaheliste aruannete (kaitsealuste liikide ja võõrliikide direktiiviaruanne) koostamisele kui ka looduses toimuvate muutuste jälgimiseks pikemas ajaskaalas. Üheks oluliseks väljundiks oli uus Euroopa imetajate atlas (2024), mille koostamiseks Eesti oma andmed edastas.
Löö kaasa!
Imetajate levikukaartide koostamisel kasutatakse ka Loodusvaatluste andmebaasi sisestatud vaatlusi. Atlase koostamisse saab panustada registreerides oma kohtumised imetajatega ning tähelepanekud nende tegevusjälgede kohta Loodusvaatluste andmebaasi või kasutades LVA nutirakendust.
Uue imetajate atlase koostamist koordineerib Keskkonnaagentuur.
Lisainfo: Uudo Timm, uudo.timm@envir.ee
Viimati muudetud: 14.05.2025