Kauplemine looduslike looma- ja taimeliikidega kujutab suurt ohtu liikide säilimisele
CITES konventsioon reguleerib rahvusvahelist kaubandust loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega. Konventsiooni eesmärk on kaitsta hävimise eest just neid liike, kes on ohtu sattunud kauplemise tõttu.
CITES konventsioon kirjutati alla Washingtonis 1973. aastal ning see jõustus kaks aastat hiljem. Eesti ühines konventsiooniga 1992. aastal. 2022. aastaks on leppega liitunud 184 riiki [1].
Ohustatud liikidega ebaseaduslikult kauplemine on väga levinud ja see ohustab paljude liikide säilimist. Kauplemine looduslike looma- ja taimeliikide isendite või neist tehtud esemetega on suuruselt teine oht liikide säilimisele elupaikade hävimise järel. Seega on sellevastane võitlus elurikkuse säilimise kohapealt äärmiselt oluline, seda enam, et ebaseadusliku kaubanduse objektidest maailmas on haruldased taime- ja loomaliigid tõusnud narkootikumide, relvade ning inimkaubanduse ohvrite kõrvale.
Tegelikult võib iga inimene CITES temaatikaga igapäevaselt kokku puutuda – siia alla kuuluvad karusnahad, kosmeetika, rahvameditsiinis kasutatavad tooted, lemmikloomad, taimed, toit (nt kalamari, haiuimed) jpm [2].
CITES-i alla kuulub üle 30 000 liigi. Mõne liigi isenditega on kõik tehingud keelatud, mõnda võib loa alusel osta ja müüa [3].
CITES-i kaitse alla kuuluvad liigid on jaotatud lisadesse. CITES konventsioonil on 3 lisa (I, II, III). Euroopa Liidus rakendatakse CITES konventsiooni EL määruse alusel, millel on 4 lisa (A, B, C, D)
- Lisasse A on kantud kõik CITES I lisa liigid ehk väljasuremisohus olevad liigid, keda ohustab kauplemine otseselt või kaudselt. Selliste liikide isendite riiki sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja see on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommertseesmärkide. Lisaks on A lisas liike, kes on nõutud just Euroopas või rahvusvahelises kaubanduses ning on väljasuremisohus, kui kaubandus jätkub. Eesti liikidest kuuluvad siia kõik meie suurkiskjad ja röövlinnud, atlandi tuur, euroopa saarmas.
- Lisasse B on kantud CITES II lisa liigid (need kes juba ei kuulu lisasse A) ehk liigid, mis ei tarvitse praegu veel olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. B lisa liikide isenditega kauplemine on lubatud aga reguleeritud, sisse- või väljaveol on vajalikud eriload. Siia alla kuuluvad Eesti liikidest näiteks sookurg, apteegikaan, orhideed.
- Lisasse C on kantud CITES III lisa liigid (kes ei kuulu juba lisadesse A ja B), keda igal konventsiooni liikmesmaal on võimalik ise määratleda.
- Lisasse D on kantud lisades A-C loetlemata liigid, mida imporditakse EL koguses, mis õigustab nende seiret
Kui sa pole kindel, mida sulle müüakse, on alati parem üle küsida. Jälgi, et ostetud tootel oleks kirjas, millise liigiga on tegu. A lisa liikidel peab olema CITES sertifikaat, mis lubab sellist toodet müüa. Teistel juhtudel peab müüa olema võimeline tõestama legaalset päritolu. CITES liike võib Eestisse tuua vaid selleks ette nähtud piiripunktide kaudu. Luba ei pea olema teatud isiklikuks tarbeks toodavatele esemetele. Selliste erandite nimekiri on Maksu- ja Tolliameti veebilehel. Iga riik peab kontrollima CITES kaubandust ka riigisiseselt (nt kontrollitakse poodides kalamarja ning eksootiliste lemmikloomade päritolu). Samas on igas riigis siiski natuke erinevad reeglid.
Inimeste nõustamiseks looma- ja taimeliikidega kauplemise osas on igas riigis määratud kontaktasutus [4]. Eestis vastutab CITES-iga seotud kohustuste, sh ka kodanike nõustamise eest Kliimaministeerium.
Eestis on ka CITES-i teaduskomitee. Lisaks komiteele toimivad CITES teadusüksustena Eestis ka Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseum ja Eesti Loodusmuuseum.
CITES konventsiooni nõuetest kinnipidamise kohta Eestis aastatel 2010-2020 saab lugeda väljaandest „Eesti looduse kaitse aastal 2020“ (lk 124-126).
_______________________________
[1] https://cites.org/eng/disc/parties/chronolo.php
[2] CITES
[4] https://www.cites.org/eng/cms/index.php/component/cp
Viimati muudetud: 29.08.2023