Jahindus – elatis, meelelahutus ja arvukuse reguleerija

Teaduspõhine ja jätkusuutlik jahindus on üks ökosüsteemide elurikkuse ning ökoloogilise tasakaalu hoidmise vahendeist

Autor: Karl Adami

JAHIULUK. Viimaste aastate lumevaesed talved mõjuvad metskitsede populatsioonile kindlasti soodsalt. Autor: Karl Adami.

 

Jahipidamine ei ole tänapäeval pelgalt toiduvarumise meetod ega meelelahutus, vaid tähtis keskkonnakorralduse meede. Selle eesmärgiks on hoida ulukite arvu mõistlikkuse ja inimesele vastuvõtlikkuse piirides, kuid jaht on vajalik ka haiguspuhangute (näiteks kärntõve, Aafrika seakatku) ja ulukikahjustuste ennetamiseks ning tõkestamiseks. Seega on teaduspõhine ja jätkusuutlik jahindus üks ökosüsteemide elurikkuse ning ökoloogilise tasakaalu hoidmise vahendeist.

 

Jahindust ja jahipidamist reguleerivad seadused, eeskirjad ja muud õigusaktidJahiseadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused. Samuti määrab seadus kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.

 

Jahinduspoliitika kujundamise, valdkonna reguleerimise ja järelevalve korraldusega tegeleb keskkonnaministeerium ja tema haldusala ametiasutused. Teadmispõhises jahinduses on oluline roll kanda Keskkonnaagentuuril, kes korraldab riiklikku jahiulukite seiret ning koostab igal aastal ulukiseirearuande. Seirearuanne sisaldab ulukiasurkonna seisundi ja selle muutuste kirjeldust, seisundi muutuste prognoose ja ohutegurid ning ulukite soovituslikke küttimismahte ja -struktuuri. Keskkonnaagentuuri koostatav aruanne on üheks olulisemaks sisendiks Keskkonnaametile ja maakondlikele jahindusnõukogudele ulukiasurkondade ohjamist ning kaitset puudutavate otsuste langetamisel (vaata ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021, ulukiseire varasemad aruanded leiad siit). Keskkonnaamet tegeleb ka jahilubade ja kooskõlastuste andmisega, koordineerib jahindusnõukogude tööd, hindab kiskjakahjusid ning nõustab jahimehi ja maaomanikke.

 

Keskset rolli jahinduses mängivad jahiseltsid, kuhu on jahimehed koondunud vabatahtlikkuse printsiibil. Jahimeeste katusorganisatsioon on Eesti Jahimeeste Selts. Selle liikmeteks on piirkondlikud jahiseltsid, kelle kaudu kuulub Eesti Jahimeeste Seltsi 85% Eesti jahimeestest.

 

Jahipidamises on tähtis roll ka maaomanikul. Jahiseadus annab maaomanikule mitmeid õigusi. Näiteks võib ta jahiseadusega sätestatud ulatuses ja korras korraldada oma maal väikeulukijahti, sõlmida kokkulepe jahinduse korraldamiseks oma kinnisasjal, seada oma maal jahipidamiseks tingimusi, sh jahipidamine keelata jm.

 

Eestis on 51 liiki jahiulukeid, kellest 20 on imetajaid ja 31 linnud. Jahiseaduse alusel on ulukid jaotatud suur- ja väikeulukiteks. Suurulukid on põder, punahirv, metskits, metssiga, pruunkaru, hunt, ilves ja hallhüljes. Väikeulukite loetelu leiab jahieeskirjast. Suuruluki jahipidamise õigus on vaid jahipiirkonna kasutajal, jahipiirkonna kasutamine käib jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel.

 

Lubatud jahipidamisviisid

 

Jahiseadus sätestab lubatud jahipidamisviisideks hiilimis-, varitsus-, peibutus-, aju-, otsi- ja urujahi ning ulukipüüdmise. Millist jahipidamisviisi kasutatakse, sõltub jahitavast ulukist.

 

Jahihooaeg algab Eestis 1. märtsil ning lõpeb veebruarikuu viimase päevaga. Mis ajal millistele ulukitele jahti peetakse, saab vaadata jahikalendrist.

 

Jahipidamine on keelatud:

  • keelatud ajal;

  • jahipidamisõigust tõendavate kehtivate dokumentideta;

  • inimesele ohtlikul viisil;

  • looma elupaika kahjustaval ja hävitaval viisil, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti;

  • iselaskja, lõhkelaengu, elektri, linnuliimi, silmuse, võrgu, mürgi, gaasi ja suitsu abil;

  • mootoriga veesõiduki, mootor- ja maastikusõidukiga ulukit taga ajades, mootoriga veesõidukist, mootor- ja maastikusõidukist ulukit lastes ning mootoriga veesõidukit, mootor- ja maastikusõidukit uluki laskmiseks muul viisil kasutades;

  • kunstliku valgusallika abil;

  • õhusõidukilt;

  • ambu, õhkrelva ning laser- ja öösihikut kasutades;

  • loodusõnnetuse eest põgenevale ulukile;

  • abitus seisundis olevale ulukile, kui seadus ei sätesta teisiti;

  • jahikulli kasutades;

  • tulirelvaga, mis ei ole jahitulirelv;

  • vibuga, mis ei ole jahivibu jahiseaduse tähenduses.