Põllumajandustoetused ja elurikkus

Euroopa põllumajandusmeetmed peavad saama kooskõlla keskkonna- ja kliimapoliitikaga

Autor: Karl Adami
NIIDUL. Põllumajandusloomad on sageli abiks pärandkoosluste hooldamisel ja säilitamisel. Autor: Karl Adami

Põllumajandustoetusi makstakse Euroopa Liidu (EL-i) Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) alusel. ÜPP-l on kaks nn sammast – otsetoetused ja turukorralduse meetmed ning maaelu arengu poliitika. Kui otsetoetused tulevad EL-ilt, siis maaelu arengutoetusi makstakse veel 2022 aastal  maaelu arengukava  (MAK) alusel nii riigieelarvest kui ka EL-i fondidest. 2023. aastal algab uus toetuste periood, mis toetub EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavale 2023-2027. Toetuste üldine eesmärk on toetada nii põllumajandustootjaid, kui ka elurikkuse kaitset [1].

 

Umbes kolmandik otsetoetustest antakse keskkonnahoidlike põllumajandustavade järgimise (näiteks rohumaade säilitamise, põllukultuuride mitmekesistamise) korral. Toetuse suurus sõltub sellest, kui suurel pindalal keskkonnahoidlikke põllumajandusvõtteid rakendatakse, lisaks on oluline, et kasutatavad meetodid säilitaksid elurikkust, pinnase ja vee kvaliteeti ning tekitaksid vähe heitkoguseid [2].

 

Vaatamata sellele, et EL-i otsetoetuste eesmärkide hulka kuulub ka elurikkuse säilitamine, on mõnede otsetoetuste mõju elurikkusele siiski pigem negatiivne. On andmeid, mis näitavad, et mida suuremad on liikmesriikide toetused, seda  suurem on lämmastikuheide, kasvuhoonegaaside emissioon põllumajandusmaalt ja pestitsiidide kasutus. Eesti toetused on ühed väiksemad ja ka meie põllumajanduse keskkonnanäitajad pole nii halvad, kui kõrgete toetustega liikmesriikide omad, kuid meie trend on halvenev [3] (vaata ka artiklit põllumajanduse mõjude elurikkusele). Seetõttu on Euroopa Komisjon otsustanud, et põllumajandusmeetmed peavad saama kooskõlla ka keskkonna- ja kliimapoliitikaga ning otsetoetused tuleb ümber jaotada keskmistele ja väikestele ettevõtetele.

 

Tulevikus on EL-i otsetoetuste maksmise tingimuseks praegusest rangemate keskkonnanõuete täitmine ja vabatahtlike keskkonnameetmete loomine. Suur osa eelarvest eraldatakse kliima- ja keskkonnasõbralikele tegevustele, mis omakorda aitavad kaasa elurikkuse hoidmisele. Uus toetuste jagamise süsteem peab olema paindlikum, suunatum ja võimaldama paremini saavutada keskkonnaalaseid eesmärke suuremate looduskaitseliste investeeringute ja elurikkuse säilitamise näol. Vastavalt Pariisi kliimaleppe ja ÜRO säästva arengu eesmärkidele peaks vähemalt 25% kõikide EL-i programmide (ka põllumajandusprogrammide) vahenditest panustama kliimaeesmärkide saavutamisse [4].

 

Riigieelarvest makstakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel mitmeid otseselt või kaudselt elurikkusega seotud toetusi: näiteks mesilaspere toetust, ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetust ning põllumajandusloomade aretustoetust. Kui mesilaspere toetuse eesmärk on otseselt kaasa aidata elurikkuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele [5], siis teised toetused on elurikkusele kaudsema mõjuga – näiteks toetatakse kahjustunud põllumajandusmaa (sh selle elurikkuse) taastamist [6] ning põllumajandusloomade aretusega seotud kulusid [7]. Ka põllumajandusloomad, eriti pärismaised tõud, on osa elurikkusest.

 

MAK-i alusel makstakse ka mitmeid otseselt elurikkusega seotud toetusi (vt PRIA veebilehelt), millest üks on Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa toetus. See toetus tuleb nii Eesti riigieelarvest kui ka EL-i tõukefondidest (EARDF) ning selle eesmärk on tagada Natura 2000 aladel looduskaitsenõuete täitmiseks vajalik põllumajandustegevus. Hetkel puuduvad analüüsid selle meetme looduskaitselise tõhususe kohta.

 

Kuigi elurikkust toetavad meetmed on mitmekesised, saaks üht-teist paremaks muuta. Näiteks soovitavad keskkonnaühendused riigil tagada eramaadel looduskaitseliste piirangute võrdne kompenseerimine sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspoole seda jäävatel kaitstavatel loodusobjektidel. Samuti tuleks üle vaadata poollooduslike koosluste hooldamise toetused ning püüda see muuta lihtsamaks ja paindlikumaks [8].

 

 

                                                                                                                                                                  Toimetanud: Kaja Lotman

 

Viimati muudetud: 27.06.2022

 

 

__________________________________________________

[1] Rohkem infot ÜPP kahe samba ja toetuste kohta: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/el-uhine-pollumajanduspoliitika-upp

[2] https://europa.eu/european-union/about-eu/funding-grants_et

[3] A. Karnau. Aleksei Lotman: euroliidu põllumajandustoetused mürgitavad keskkonda. Lääne Elu, 25.09.2016. https://online.le.ee/2016/09/25/aleksei-lotman-euroliidu-pollumajandustoetused-murgitavad-keskkonda/

[4] https://www.pollumajandus.ee/uudised/2018/05/03/euroopa-liidu-eelarvekava-on-pollumajandusshytoetuste-uhtlustamise-osas-liiga-vahe-ambitsioonikas

[5] https://www.pria.ee/toetused/mesilaspere-toetus-2019

[6] https://www.pria.ee/toetused/ohtliku-taimekahjustaja-ja-eriti-ohtliku-loomataudi-tottu-kahjustunud-pollumajandusliku

[7] https://www.pria.ee/toetused/pollumajandusloomade-aretustoetus-2020

[8] https://eko.org.ee/uudised/keskkonnauhenduste-poliitikasoovitused-riigikogu-valimisteks