Kalapüük on iidne tava: maailma vete kirev kalafauna on inimesele väärtuslikuks toiduallikaks olnud juba tuhandeid aastaid
Maailmas on üle 30 000 liigi kalu. Eesti vetes on registreeritud 91 kalaliiki, kellest enamik on mageveekalad, poolsiirdekalad (näiteks vimb, säinas) või siirdekalad (lõhe, meriforell, angerjas). Merekalu on Eesti rannikuvees umbes 30 liiki, nii mõnigi neist eksikülaline. Kuid kuna Eestit ümbritsev meri on riimveeline, sobib see elukeskkonnana ka paljudele mageveekaladele.
Paljud kalad on majanduslikult tähtsad, pakkudes püügivõimalusi kutselistele kaluritele ja lauapealset harrastajatele.
Kutseline kalapüük
Kutselised kalurid hoolitsevad selle eest, et meie toidulaual oleks piisavalt väärtuslikku toiduainet – kala. Kutseliste kalurite arsenali kuuluvad nakkepüünised (nakkevõrk, raamvõrk), lõks- (erinevad mõrrad) ja kurnpüünised (noodad-traalid).
Kutseline kalapüük jaguneb:
-
püügiks sisevetel;
-
rannakalanduseks;
-
traalpüügiks Läänemerel;
-
kaugpüügiks.
Siseveekogudest püüavad kutselised kalurid enim kala Peipsi- ja Võrtsjärvel, rannakalanduse suurimad saagid on aga koondunud Pärnumaale, kuigi arvuliselt on rannakalureid kõige rohkem Saaremaal (sh Ruhnus). Läänemere traalpüügil püüavad registreeritud laevad räime ja kilu. Kaugpüük on püük väljaspool Läänemerd. Eesti lipu all sõitvatel kaugpüügilaevadel on püügiõigused kolmel veealal: Teravmägedel ning Loode- ja Kirde-Atlandil. [1]
Eesti sisevetest püütakse peamiselt latikat, haugi, koha, ahvenat ja särge. Rannikumeres on peamisteks püügikaladeks räim, lest ja ahven [1]. Kutselise püügi saagiandmeid saab aastate kaupa vaadata Põllumajandus- ja Toiduameti (andmed alates 2019) ja Maaeluministeeriumi veebilehelt (andmed 2004-2018).
Harrastuslik kalapüük
Harrastusliku kalapüügi tähtsus seisneb peamiselt rekreatsioonis: see on hea põhjus veeta aega looduses ja püüda kala enda tarbeks. Kuigi harrastuskalapüük on sageli meelelahutuslik (näiteks korraldatakse arvukalt kalapüügivõistlusi), ei tohi ega saa hobikalastuse kaalu ühiskonnas alahinnata: harrastuslike kalastuslubade müük toob riigile sisse pea sama palju kui kutseliste püügiõigustasud [1], samuti loob harrastuslik kalapüük töökohti turismi- ja kaubandussektoris.
Harrastuskalapüük jaguneb tinglikult kolmeks:
-
õngepüük ühe lihtkäsiõngega;
Neist esimene on tasuta igaüheõigus, teine ja kolmas aga tasulised harrastuslikud püügiõigused.
Harrastuskalastajad püüavad peamiselt õngpüünistega, näiteks käsiõnge, spinningu ja lendõngega, harvem nakkevõrkude ja õngejadadega. Harrastuslik kalapüük on Eestis üpris populaarne, mida ilmestab näiteks see, et 2020. aastal soetati maksete järgi harrastuspüügiõiguse lube 87 267korral, millele lisandusid veel 41 516 kalastuskaarti. Püüdjate tegelik hulk on aga märksa suurem, kuna lihtkäsiõngega püügiks luba vaja ei ole, samuti ei pea püügiõiguse eest tasuma pensionärid, eelkooliealised lapsed, kooliõpilased, õigusvastaselt represseeritud ja puuetega isikud.
Kalanduse kohta jagab teavet kalanduse teabekeskus - http://www.kalateave.ee/et/.
Viimati muudetud 20.06.2022
__________________________________________________
[1] T. Armulik, S. Sirp (koost.). Eesti kalamajandus 2020. Kalanduse teabekeskus, 2021. https://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2020_veebi.pdf