Vesiviljelus on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mille toodang annab hinnanguliselt poole kalaga tarbitavast proteeinist
Umbes 15,7% maailmas tarbitavast loomsest proteiinist tuleb kalast. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul annab sellest protsendist poole vesiviljelus ning prognoositakse, et 2030. aasta lõpuks on see osakaal juba 65%. [1] Rahvastiku kasvu tingimustes on vesiviljelusel suur potentsiaal kasvava toiduvajaduse katmise osas, lisaks leevendab vesiviljelus püügisurvet looduses elavatele liikidele. Vesiviljelus ehk akvakultuur on veeorganismide kasvatamine inimese poolt selleks loodud tingimustes, kus toodang ületab veekogu looduslikku produktsiooni.
Eestis kasvatatakse lisaks kaladele ka jõevähki ning katsetatakse limuste ja vetikate kasvatamist. Eesti kala- ja vähikasvandused jagunevad suuruse, intensiivsuse ja tegevuse eesmärgi järgi mitmesse rühma. Majanduslikult kõige olulisema osa moodustavad intensiivse kaubakalakasvatuse ettevõtted. Samuti on palju väiketiikide omanikke, kes kasvatavad kalu või vähke hobikorras või lisatulu saamiseks ja õngitsemisturismi arendamiseks selleks rajatud väikestes tiikides. Lisaks kasvatatakse noorkalu looduslike veekogude kalavaru rikastamiseks. Omaette valdkonna moodustab vähikasvatus. [2]
2021. aasta seisuga on Eestis PRIAs registreeritud 28 tegevusloaga vesiviljelusettevõtet. Kalakasvatusettevõtted müüsid 2019. aastal 1062 tonni kaubakala ja -vähki, kokku rohkem kui 3,7 miljoni euro väärtuses. Toodangu maht oli 28 aasta suurim. Enim müüakse vikerforelli, aga ka angerjat, tuurlasi, karpkala, jõevähki jt. [3]
EL sinimajanduse strateegia kohaselt on vesiviljelus üks võimalusi, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemide toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest avaldatavat survet. Viimane tekib, kui järjest enam maid, sealhulgas ka looduslikke alasid, võetakse kasutusele, et rahuldada inimkonna erinevaid vajadusi. Näiteks nähakse vesiviljelust kui võimalust, mis aitab piirata ja vähendada põllumajandustegevusest lähtuvat saasteainete koormust ning aitab kaasa looduslike kalapopulatsioonide elujõulisuse säilitamisele. [4]
Eesti tervikuna asub Läänemere valgalal ning sellel tehtavad tegevused mõjutavad maailmas kõige tugevama inimmõju all olevat veekogu - Läänemerd. Vesiviljeluskasvandusi loetakse inimtekkeliseks punktkoormusallikateks. Erinevatel vesiviljeluskasvandustel on erinev mõju, sõltudes keskkonnatingimustest, kasvanduse tüübist, söödapraktikatest, vee puhastustehnoloogiast jm. Üldjuhul läheb kalakasvandusetest keskkonda toitaineid ja potentsiaalselt ka ohtlikke aineid. Viimased on ka survetegurid, mille mõju Läänemerele tuleb vähendada. Kasvandustes saab nende emissiooni keskkonda vähendada rakendades keskkonnahoidlikke söödapraktikaid, rakendades tehnoloogiaid nagu näiteks erinevad filtrid, settekoonused jms või ärastada toitaineid karbi- või vetikakasvandusega.
__________________________________________________
[1] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52012DC0494
[2] OÜ aqua consult Baltic. 2012. Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine. Aruanne.
[3] Saarpuu, K. Kalakasvatusettevõtted müüsid möödunud aastal rekordkoguse vikerforelli. Järva Teataja, 27. mai 2020. https://jarvateataja.postimees.ee/6979399/kalakasvatusettevotted-muusid-moodunud-aastal-rekordkoguse-vikerforelli
[4] https://ec.europa.eu/oceans-and-fisheries/ocean_en