Aina enam räägitakse elurikkust säästvast turismist
Maailmas pööratakse üha rohkem tähelepanu teadlike valikute tegemisele loodusressursside ja keskkonna säästmiseks. See puudutab ka turismindust ning siia kuuluvad nii vee kui ka energia säästmine ja mõistlik kasutamine, prügi ja jäätmete tekke vähendamine ning nende sorteerimine, kohalike toodete tarbimine, loodussõbralike materjalide eelistamine, ökonoomsemate seadmete ja tegevuste valimine.
Turismi suhe looduse ja elurikkusega on mitmetine. Ühest küljest avaldab aina kasvav turismindus keskkonnale negatiivset mõju (puhkusereisidele lennukiga lendamisega kaasnev kasvuhoonegaaside emissioon, looduskeskkonna ümberkujundamine turismitaristu rajamisega, müra, loomade häirimine, suure külastatavusega kohtades tallamissurve, kohaliku elanikkonna liigne häirimine). Teisalt pakub loodus ainulaadseid ja kordumatuid emotsioone ning maastikke ja loodusimesid, mida tullakse üle maailma vaatama. Seega oleks igati hea, kui reisimine ja sellega kaasnev oleks vastutustundlik ja säästev.
Kultuuri-, säästvast ja ökoturismist
Kultuuriturismi eesmärgiks on reisimine, et tutvuda paljude riikide, rahvaste ja kultuuridega. Kultuuriturism on elurikkusega vähe seotud.
Säästev turism on erisuguste turismielamuste pakkumine, mis tugevdab turistide lugupidamist looduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete ressursside pikaajalise kaitse vastu ning toetab nende inimeste majanduslikku arengut ja heaolu, kes elavad, töötavad või viibivad nende piirkondades. ÜRO hinnangul on säästev turism muutumas aina populaaremaks. Säästva turismi puhul on väga oluline turismi planeerimise faas, kus tuleks kaasata võimalikult palju osapooli, teha eelnevaid uuringud ja läbi viia mõjude hindamine, et vältida loodusel liigse surve avaldamist. Pidevalt tuleks teha seiret ja vajadusel leida kiiresti leevendavaid meetmeid mõju vähendamiseks.
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon). Ökoturismi all mõistetakse säästva turismi rangemini reguleeritud vormi ning võrreldes traditsioonilise massiturismiga on ökoturism märksa raskemini teostatav – see nõuab enamat nii reisikorraldajalt kui ka turistilt endalt.
Ökoturismis peetakse silmas viite kriteeriumit:
-
turistide arv peab lähtuma külastatava piirkonna taluvusvõimest;
-
kohalike elanike heaolu on tagatud;
-
loodusel ja kultuuril on väärtus;
-
huvigruppide vahel tehakse koostööd;
-
turundus on vastutustundlik.
Seega tähendab säästev (ja öko-) turism reisipiirkonna kultuuri, looduse ja inimeste austamist ning neist lugupidamist. Seoses sellega on soovitav eelistada keskkonnasõbralikku majutusettevõtet, kus kasutatakse mõistlikult vett ja energiat, sorteeritakse jäätmeid ja vähendatakse nende teket. Seal eelistatakse kohalikke toiduaineid ja loodussõbralikke materjale, tarvitatakse traditsioonilisi või ökonoomseid vahendeid ning pakutakse turistidele keskkonnasõbralikke tegevusi. Nende põhimõtete järgimisele annab viite majutusettevõttel olev rahvusvaheline keskkonnamärgis Roheline Võti. Ka Eestis tegutseb ligi paarkümmend Rohelist Võtit omavat majutusettevõtet [1].
Eestil on suur potentsiaal säästva turismi sihtkohana, kuna meil on veel loodusrikkusi, mida turistile näidata. Esimese piirkonnana Eestis sai kaitsealade säästva turismi sertifikaadi 2015. aastal Matsalu rahvuspargi koostööpiirkond, kuhu kuuluvad ka ümbritsevad omavalitsused – Lääneranna vald, Lääne-Nigula vald ja Haapsalu linn. Seejärel sai 2019. aastal sama sertifikaadi Lahemaa rahvuspark ning 2020. aastal Soomaa rahvuspark [2]. Sertifikaati väljastab Euroopa kaitsealade liit (EUROPARC Federation) ning Euroopas on see sertifikaat väga hinnatud. Sertifikaadi esimene tase antakse konkreetsele kaitsealale. Olulisteks kriteeriumideks on loodusväärtuse hea seisund, hea koostöö turismiettevõtjate ja kaitseala valitseja vahel, põhjalik külastajate ja loodusväärtuste seire ning sobiv külastustaristu.
Üha enam hoogustub spetsialiseerunud loodusturism, mille raames tutvutakse erinevate maade elurikkusega - linnud, suurkiskjad, liblikaid, orhideed jne. See on suur ülesanne Eesti loodusgiididele. Eesti Giidide Liit on hakanud välja andma ka loodusgiidi kutset tase 5. ja 6.
__________________________________________________
[1] https://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/ava-uks-rohelise-votmega
[2] https://virumaateataja.postimees.ee/6809535/lahemaa-rahvuspark-saab-saastva-turismi-sertifikaadi