Tõenäoliselt ei ole haigust, mida taimedega ravitud ei oleks
Taimi on haiguste raviks kasutatud juba aastatuhandeid. Rahvapärimusi lugedes ilmneb, et vanad eestlased tarvitasid ravimtaimi kõikvõimalike haiguste ja seisundite ravimisel. Taimede sisemisest väest loodeti abi nii alkoholismi, tedretähnide, ehmatuse, langetõve, luupainaja kui ka vähi ja rõugete korral [1]. Loodus oli tollal ainus apteek. Kuigi moodsa inimese suhe loodusega ei ole enam nii tihe ning inimeste teadmised taimedest on väiksemad kui sajand tagasi, kasutatakse tänapäevalgi üha sagedamini ravimtaimi haigusnähtude leevendamiseks või sarnaselt meie esivanematele ka selliste seisundite "ravimiseks", kus taimed tegelikult aidata ei saa (nt vaesuse või needuse peletamiseks).
Ravimtaimed on taimed, mis sisaldavad tervist parandavaid ühendeid ja mida kasutatakse kas ravimina või ravimite saamiseks. Tänapäeval on ligikaudu 40% kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimeaineid. Lisaks farmaatsiatööstusele on ravimtaimed tooraineks ka kosmeetikatoodetele (nt populaarne Puhas Loodus sari). Majandusliku kasu kõrval kannavad ravimtaimed isegi suuremat rolli tänapäeva ühiskondlikus elus. Ravimtaimede kogumine annab inimesele võimaluse viibida rohkem looduses. See toetab tugevamaid peresuhteid, looduslähedast eluviisi ning õpetab ümbritseva keskkonnaga arvestama. Julgustades inimesi ravimtaimi oma majapidamisse koguma, väärtustame eestlaste vanu traditsioone ning lugupidamist looduse vastu.
Taimi korjates on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et vältida inimesele või loodusele kahju tegemist:
- korjata tohib ainult neid ravimtaimi, mida tunned - kui kahtled taime nimes, on parem see korjamata jätta;
- koguda tuleks alati seda osa taimest, mida on vaja ning valida kogumiseks sobivaim aeg;
- kindlasti valida korjamiseks kohad, mis ei ole saastatud;
- alati peab korjekohta osa taimi kasvama jätma, et liik sellest kohast ei kaoks;
- korjata ei tohi looduskaitsealuseid liike.
Pärast korjamist tuleb taimed kuivatada ja puhastada – kuivatusruum peab olema tolmuvaba ning õhutatav. Taimi kuivatatakse paberil, papil või puukastis. Trükikirjaga paberit, millelt võib eralduda mürgist trükivärvi, kasutada ei tohi [2].
Tänapäeval on välja antud riiulite kaupa kirjandust ravimtaimedest. Ka internetis on sellealast teavet palju. Paraku on materjali usaldusväärsus kõikuv, mistõttu on soovitatav kasutada kirjandust, mille autorid on oma ala eksperdid (varasemast Aili Paju [3]. Viimastel aastatel välja antud raamatutest võib soovitada Ain Raali ja kaasautorite raamatuid [4]. Internetis võiks eelistada farmakoloogiliselt kontrollitud teavet näiteks kliinik.ee kodulehel. Huvitav allikas on ka etnobotaaniline andmebaas, kuhu on kogutud rahvapärimus ja vanarahva tarkused ravimtaimede kohta. Andmebaasi koostajad hoiatavad aga selliste andmete kasutamise eest, sest seal toodud ravivõtted ei ole teaduslikult tõestatud.
___________________________________________________________________________________
[1] Rahvapärimuse ülevaade haigustest
[3] A. Paju. Ravimtaimed looduses ja apteegis. Tallinn: Agitaator, 2008.
[4] A. Raal jt. Eesti ravimtaimed. Tallinn: Varrak, 2018; A. Raal, K. Vilbaste. Eesti ravimtaimed 2. Tallinn: Varrak, 2019; A. Raal. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.