Ulukitel ja koduloomadel levivad haigused

2013. aastal kuulutati Eesti ametlikult marutaudivabaks riigiks

 

Mitmed ulukitel levivad haigused ähvardavad ka koduloomi. Kõige tuntumad neist on marutõbi, sigade Aafrika katk, linnugripp, ehhinokokoos ja ka kärntõbi.

Autor: Igor Nael
REBANE. Rebase ilusa kasuka nuhtluseks on kärntõbi. Autor: Igor Nael

 

Marutaud

 

Marutaud on viirushaigus, mis ei ole ravitav ning lõpeb alati surmaga. Haiguse peiteaeg võib olla paar nädalat kuni paar aastat ning viirus säilitab eluvõime kaks nädalat pärast haige looma surma. Marutaudi võivad nakatuda kõik imetajad (kodu- ja metsloomad), kuid ka inimene. Nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Marutaud kahjustab närvisüsteemi ning enamik haiguse sümptomeid ongi seotud looma käitumise muutusega: ta hakkab käituma tavapärasest erinevalt – näiteks metsloom ei karda enam inimest. Iseloomulik on ka eluviisi muutumine, näiteks muidu öösel ringi toimetav loom hakkab tegutsema hoopis päeval. Iseloomulik on veekartus, haiguse lõppstaadiumis tekkiv vaaruv kõnnak ja halvatus.

 

Marutaud oli Eestis viimase poole sajandi jooksul väga levinud ning aastas diagnoositi laboratoorselt 200–300 tõve juhtumit. Aastatel 2005–2010 viidi kogu Eesti territooriumil läbi metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine ning seeläbi taandus haigus kiiresti. 2013. aastal kuulutati Eesti ametlikult marutaudivabaks riigiks ning rakendades marutaudivastaseid meetmeid (eelkõige metsloomade vaktsineerimist puhveralas riigipiiril, lemmikloomade kohustuslikku iga-aastast vaktsineerimist ning piiranguid lemmikloomade piiriülesel liikumisel) oleme sellise olukorra suutnud säilitada. Samas on marutaudi taaspuhkemise oht Eestis püsivalt suur, kuna Venemaa taudivaba ei ole. Viimase aja üksikud marutaudijuhtumid ongi seotud loomade liikumisega üle riigipiiride [1].

 

Sigade Aafrika katk

 

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodu- ja metssigade viirushaigus. Seda haigust iseloomustavad palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Seakatku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.

 

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 2014. aastal, järgmisel aastal leiti Aafrika katku ka kodusigadel [2].

 

Seakatk hävitas suure osa Eesti metssigade populatsioonist ning tegi väga suurt majanduslikku kahju Eesti seakasvatajatele. Katk levis kiiresti metsast farmidesse ning tõi kaasa farmide sulgemise ja ekspordipiirangud. Kodusigade arv vähenes seoses taudiga ligikaudu 15%. Eesti seakasvatajad hindasid aastatel 2015–2016 oma saamata jäänud tuluks ning bioohutusega seotud lisakulude suuruseks üle 40 miljoni euro [3].

 

Linnugripp

 

Lindude gripp (tüüp A H5N1) on väga nakkav ja ägedalt kulgev lindude viirushaigus. Haigus kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju.

 

Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud, kuid nakatuda võib ka inimene. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Lindude nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Haigete lindude ravi puudub ja haigus kulgeb ägedalt. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ning hävitatakse [4].

 

Kärntõbi

 

Metsloomade hulgas on küllalt levinud sarkoptoos ehk süüdiklesttõbi ehk rahvakeeli kärntõbi. Mõni aeg tagasi teati seda kui peamiselt rebaste ja kährikute haigust, kuid nüüd levib see ka huntidel ja isegi ilvestel. Seda parasitaarhaigust põhjustab umbes 0,2 millimeetrine ja seega paljale silmale nähtamatu süüdiklest Sarcoptes scabiei.

 

Haigus levib otsekontaktina. Kuna lestad on väga eluvõimelised ja suudavad kuni nädala vastu pidada ka ilma peremeesorganismita, toimub nakatumine ka lestadega saastunud pindade (urgude, magamiskohtade, sügamiskohtade, toidunõude) kaudu. Haiguse võib väga lihtsalt saada ka koer [5].

 

Süüdiklestad kahjustavad haigestunud looma nahka, uuristades sellesse käikusid, paljunedes arvukalt ning toitudes lümfikoest. Lestade elutegevuse tagajärjel tekib tugev kihelustunne, mistõttu loom kraabib end pidevalt, põhjustades ise nahakahjustuse suurenemist ning karvade osalist kuni täielikku väljalangemist. Kuigi sügelised kahjustavad ainult naha pinda ning otseselt mitte ühtegi teist organsüsteemi, siis looma mitte ravimisel (näiteks metsloomade puhul), väheneb oluliselt looma konkurentsivõime olelusvõitluses [6].

 

Ka inimene võib nakatuda koerte või rebaste süüdiklesttõppe, kuid kuna looma lestad ei ole võimelised inimese nahas paljunema, hukkuvad nad nädala-kahe jooksul ning inimene saab ka ravita terveks.

 

Metsloomade kärntõbe ei saa ennetada, sest ravi on loomapõhine. Kärntõppe haigestunud koer vajab aga kindlasti ravi ning täpse diagnoosi ja õige ravi saamiseks tuleb pöörduda loomaarsti poole. Kuna kärntõbi on parasitaarne haigus, vajab põhjalikku parasiiditõrjet ka koera ase ja kuut.

 

Ehhinokokoos

 

Ehhinokokoosi põhjustavad harilikult ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus ja alveokokk-paeluss Echinococcus multilocularis. E. granulosuse lõpp-peremeesteks on Eestis hundid, koerad ja vaheperemeesteks uluksõralised, lambad, sead ja veised. Vastsed paiknevad vaheperemehes tavaliselt maksas ja kopsus. E. multilocularise lõpp-peremeheks on peamiselt rebased, kährikkoerad ning vaheperemeesteks pisiimetajad, närilised (hiired). Vastsed paiknevas vaheperemehes maksas. Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda ka inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Uss parasiteerib vaheperemehe erinevates siseelundites (näiteks maksas, kopsus).

 

Erinevalt liigi  E. granulosus on liigi E. multiloculari vastsed võimelised vaheperemehes paljunema ja veresoonte kaudu levima teistesse organitesse.  

 

Lõpp-peremeest nakkus ei kurna, kuid vaheperemehed võivad surra. Vaheperemehed nakatuvad  parasiidi munadega saastunud toidu ja veega. Paelusside vaheperemeheks võivad juhuslikult sattuda ka inimesed. Saastunud metsaandide korjamisel ja söömisel või ka nakatunud kodulooma silitades võivad sattuda munad kätele ja sealt suhu.

 

E. granulosus on levinud üle maailma ja E, multilocularis on levinud põhjapoolkeral. Eestis on ehhinokokoos Terviseameti andmeil seni harvaesinev nakkushaigus.

 

                                                                                                                                             


__________________________________________________

[1] https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/lemmikloomad/marutaud

[2] https://www.agri.ee/et/seakatk

[3] https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-sak-sealihasektor.pdf

[4] https://pta.agri.ee/lindude-gripp-kuulub-eriti-ohtlike-loomataudide-hulka

[5] http://www.ejs.ee/karntobi-kahepalgeline-nakkushaigus/

[6] https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/lemmikloomad/haigused-ja-vaktsineerimine#krntbi