Marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid ning erinevaid bioaktiivseid ühendeid, andes seejuures vähe energiat
Marjule minek on hea põhjus minna loodusesse, hingata värsket õhku ja õppida tundma ümbritsevat - see on osa Eesti suvest ja sügisest. Marjuline hoiab elus sajandite, kui mitte aastatuhandete pikkust traditsiooni. Selts- või perekondlikule meelelahutusele lisab boonuse võimalus soetada vitamiinirohkeid, kasulikke ja maitsvaid talvevarusid. Paljudele maapiirkondade elanikele annab metsamarjade korjamine ka arvestatava lisasissetuleku [1]. Head marjakohta hoitakse kiivalt kitsa ringi teada ja seal võib üks pere käia marjul aastakümneid. Eestlased korjavad loodusest peamiselt metsmaasikaid ja -vaarikaid, mustikaid, pohli, jõhvikaid ja murakaid.
Mustikad on levinud üle Eesti, kasvades peamiselt metsades ja metsa- ning rabaservades parasniiskel mineraal- või turvasmullal. Marjad valmivad juulikuus. Mustikat tunneb rahvameditsiin kõhu- ja nahahädade ning nägemise parandajana. Süüa võib marju, neist valmistatud hoidiseid või keeta lehtedest teed.
Metsmaasikad kasvavad puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel ja põllupeenardel, eelistades kuivi ning päikesepaistelisi kohti. Viljad valmivad juba juunis. Maasikad sisaldavad rauda ja C-vitamiini, on head vereloomeks ning podagra, südame- ja neeruhaiguste raviks.
Metsvaarikad kasvavad hõredates metsades ja raiesmikel, lagendikel, metsateede ning kuivenduskraavide servadel, eelistades poolvarjulisi kasvukohti. Marjad valmivad juulis-augustis. Lisaks marjadele ja neist tehtud moosile ja mahlale saab vaarika lehtedest-vartest keeta head ning kasulikku teed. Vaarikateed soovitatakse külmetuse puhuks: see ajab higistama, alandab palavikku ja aitab ka peavalu vastu.
Murakaid leiate märgades, happelise turvasmullaga kohtades: puisrabades, rabamännikutes, siirdesoometsades. Marjad valmivad juulis-augustis. Murakaid on kasutatud köha, tuberkuloosi, reuma, podagra ja muude haiguste raviks .
Pohlad kasvavad peamiselt õhuliste liivaste muldadega palumetsades, aga ka kuivemates rabaservades ja rabades, sageli kõrvuti koos mustikaga. Marjad valmivad augustis ja neid saab korjata oktoobrini. Pohla lehtedest valmistatud tee aitab kuseteede haiguste ning neeru- ja põiekivide korral. Marjad on head reuma ja liigesepõletike puhul. Lisaks leidub pohlades antibakteriaalse toimega bensoehapet, mistõttu säilivad pohlad ja neist valmistatud hoidised hästi.
Jõhvikate korjamiseks tuleb seada sammud rappa või sohu. Marjad valmivad septembri keskpaigas, kuid õige aeg nende korjamiseks on pärast esimest öökülma – siis on marjades kasulikke aineid kõige enam. Ka jõhvikad sisaldavad rikkalikult bensoehapet ja säilivad väga hästi. Jõhvikad aitavad kuseteede infektsioonide ja teiste põletike vastu ning pakuvad kaitset vähkkasvajate ja südame-veresoonkonnahaiguste eest [2].
Kuidas metsamarju kasutada?
Marjad sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid ning erinevaid bioaktiivseid ühendeid, andes seejuures vähe energiat. Enamike marjade energiasisaldus 100 grammi kohta on umbes 40–50 kilokalorit, mida on vähem kui saame ühest šokolaadikommist [3]. Toiduks korjatud marjad riknevad üsna kiiresti mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Värskeid marju saab jahedas kohas säilitada mõned päevad, kuid pikemaajaliseks hoidmiseks tuleb kasutada külmutamist, kuivatamist või konserveerimist. Tänapäeval on väga levinud marjadest hoidiste ja jookide valmistamine.
Meie esivanemad kasutasid erksavärviliste metsamarjade mahla ka värvimiseks: mustikas ja jõhvikas kõlbasid näiteks lõnga värvimiseks. Jõhvikamahlaga võis simmanile sättiv talutüdruk ka põskedele puna lisada.
Ettevaatust!
Marju korjates peab olema täiesti kindel selles, et tunned taime. Mürgiseid marju leidub igal pool, nii metsades, niitudel kui ka koduaedades. On väga oluline õpetada lapsi, et iga kena välimusega marja ei maksa suhu pista. Mürgiste marjadega on jugapuu, paakspuu, kuslapuu, näsiniin, ussilakk, piibeleht ja paljud teised. Kui on kahtlus, et laps sõi nende taimede marju, tasub helistada mürgistusteabeliinile 16662 ning nõu pidada. Kui olukord on tõsine, helistage häirekeskuse numbril 112.
_______________________________________________________________________________________
[1] Remm, L, Rünkla, M, Lõhmus, A. 2018. How Bilberry Pickers Use Estonian Forests: Implications for Suistainaining a Non-Timber Value. Baltic Forestry 24(2):287-295. -
