Mis on mahetootmine? Kuidas see toetab elurikkust?

Mahetootmine on põllumajanduslik meetod, kus toidu ja muude põllusaaduste tootmiseks arvestatakse loodusliku aineringe põhimõtteid [1]. Taimekasvatuses on mahetootmise eesmärk säilitada mulla viljakust, kasutades ainult orgaanilisi väetisi, looduslikke taimekaitsevahendeid ja geneetiliselt muundamata organisme. Loomakasvatuses peetakse aga tähtsaks loomade heaolu, kasvuhormoonide vältimist ja loomade arvu hoidmist tasakaalus põllumajandusmaa suurusega [2].

Elurikkuse seisukohast on tähtis liikide ja nende elupaikade rohkus [3]. Mahepõllumajanduslikel maadel on võrreldes tavapõllumaadega keskmiselt 30% rohkem liike ja 50% rohkem isendeid [4]. See avaldab soodsat mõju ka ümbritsevatele aladele. Samas on mahepõllud üldiselt väiksema saagikusega, mistõttu tuleb sama koguse toidu saamiseks rohkem põllupinda harida. Paraku viskab inimkond koguni 25–30% toodetud toidust minema [15].

Mahetooted on varasemast nišikaubast arenenud laiatarbekaubaks. Mahetootmisega oleks võimalik ära toita kogu maailma rahvastik, kui vähendada raiskamist ja samm-sammult loomse valgu hulka toidus. Kuna tarbijate harjumusi on keeruline muuta, saab üleminek mahetootmisele olla vaid osaline ja aeganõudev [5].

Eestis oli 2020. aastal põllumaast mahe üle 22% [6], millest ligikaudu 2/3 kasutati söödakultuuride ja püsirohumaade tarbeks [7]. Mahetootmise kitsaskohtadeks on suuremahuline mahetoodangule spetsialiseeruva töötleva tööstuse puudus, madal saagikus ja efektiivsus ning kõrge omahind [8] – just seetõttu ei ole Eestis lähiajal realistlik kogu põllumajandusmaa muutmine mahedaks.

Mahetoiduained on tervislikud: nendes on toitainete sisaldus tavaliselt kõrgem kui tavatoidus ning puuduvad toksiliste taimekaitsevahendite jäägid [9, 10, 11, 12].

Mahepõllumajandusega tegelemiseks on antud välja mitmeid juhiseid. Üheks selleks on mahepõllumajanduse alused, millest leiab teavet nii väetamise, külvamise kui ka taimekatsevahendite kohta [13]. Kes mahepõllumajanduse vastu huvi tunneb, sel on PRIA kaudu võimalik taotleda mitmeid valdkondlike toetusi [14].

______________________________________________________________________________

[1] European Commission. Organic farming

[2] Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus. Mahepõllumajandus Eestis. Põllumajandusministeerium, 2009. 

[3] M. Pärtel, A. Helm, E. Roosaluste, M. Zobel. Bioloogiline mitmekesisus Eesti pool-looduslikes ökosüsteemides. – Keskkonna nüüdisprobleeme (toim J-M. Punning). Tartu, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateatuste instituut, 2007, lk 223–302. 

[4] J. Bengtsson, J. Ahnström, A. C. Weibull. The effects of organic agriculture on biodiversity and abundance: a meta-analysis. Journal of Applied Ecology, 42/2005: 261-269.

[5] A. Muller, C. Schader, N-E-H. Schialabba, et al.. Strategies for feeding the word more sustainably with organic agriculture. Nature Communications, 8/2017, 1290.

[6] A. Vetemaa, M. Mikk, E. Peetsmann. Mahepõllumajandus Eestis. 2021

[7] E. Kirs. Kui mahe on Eestimaa? Statistikablogi, 2009.

[8] T. Kevvai. Mahepõllumajanduse arenguperspektiivid Eestis. Konverentsi “Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus 20.11.2014” ettekanne.

[9] C. M. Kennedy, E. Lonsdorf, M. C. Neel, N. M. Williams, T. H. Ricketts, R. Winfree, et al. A. global quantitative synthesis of local and landscape effects on wild bee pollinators in agroecosystems. Ecol Lett, 2013/16, 584–599.

[10] S. L. Tuck, C. Winqvist, F. Mota, J. Ahnström, L. A. Turnbull, J. Bengtsson. Land-use intensity and the effects of organic farming on biodiversity: a hierarchical meta-analysis. J Appl Ecol, 2014/51, 746–755.

[11] J. P. Reganold, J. M. Wachter. Organic agriculture in the twenty-first century. Nat Plants, 2016/2, 15–221.

[12] A. Kovács-Hostyánszki, A. Espíndola, A. J. Vanbergen, J. Settele, C. Kremen, L. V. Dicks, L. V. Ecological intensification to mitigate impacts of conventional intensive land use on pollinators and pollination. Ecol Lett. 2017/20, 673–689.

[13] L-B. Carlsson et al. Mahepõllumajanduse alused. Põllumajandusministeerium, 2017

[14] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), 2020. Toetused.

[15] ÜRO Rahvusvahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) 2019. aasta aruanne