Meie toidulaua mitmekesisus sõltub suuresti tolmeldajate olemasolust
Tolmeldajad on putukad või muud loomad, kes kandes õietolmu tolmukatelt emakasuudmele tolmeldavad taime ja võimaldavad nii taimedel vilja kanda. Tolmeldajad on mesilased, kimalased, liblikad, kärbsed ja mardikad, aga ka linnud, närilised ning nahkhiired. Hinnanguliselt on maailmas üle 20 000 liigi erinevaid tolmeldajaid [1].
Tolmeldajad on olulised inimesele mitmete toiduainete tootmiseks: puu- ja köögiviljad, pähklid, seemned, kohv, kakao ning paljud teised vajavad valmimiseks tolmeldajaid. Ligikaudu 90% maailma õistaimede liikidest ning 75% kogu maailma viljatoodangust sõltub nendest, seega sõltub meie toidulaua mitmekesisus suuresti tolmeldajate olemasolust [2].
Praegune liikide väljasuremise kiirus on 100 kuni 1000 korda suurem kui looduslik väljasuremine, ja seda inimtegevuse tõttu. Selgrootutest tolmeldajaliikidest – kellest olulisimad on mesilased ja liblikad – on väljasuremisohus ligikaudu 40%. Selle põhjused on maakasutuse ja maastiku muutus, intensiivsed põllumajanduspraktikad, monokultuuride kasvatamine ning taimekaitsevahendite ja mürkide kasutamine. Tolmeldajate elupaigad on killustunud (fragmenteerunud) või lausa hävinud, lisaks on globaliseerumine kaasa toonud haiguste kiirema leviku. Tolmeldajaid mõjutab ka kliimamuutus – kõrgemad temperatuurid, põud, üleujutused ning muud ekstreemsed kliimanähtused mõjutavad taimede õitsemist ning selle kaudu tolmeldajate elu [3].
Põllumajandustavade muutmisega on hakatud kasutama rohkem tõrjevahendeid ja mürke. Intensiivse põllumajanduse puhul on mürkide kasutamine vältimatu – mürgitamisega kaitsevad põllumehed oma saaki. Paraku tapavad putukamürgid kahjurputukate kõrval ka tolmeldajaid ja teisi kasulikke putukaid, sealhulgas põllukahjurite looduslikke vaenlasi. Samas sõltuvad põllumehed paljude põllukultuuride (näiteks puu- ja kaunviljade) kasvatamisel just nimelt tolmeldajatest.
Mürgid mõjutavad tolmeldajate arvukust ja mitmekesisust ning võivad mesilasi, kimalasi ja teisi tolmeldajaid mõjutada otseselt (putukamürgid ehk insektitsiidid ja seenemürgid ehk fungitsiidid) või kaudselt (umbrohumürgid ehk herbitsiidid) [4]. Need võivad toimida ka viisil, mida silmaga näha ei ole, näiteks pärssida tolmeldavate putukate õppimis- ja orienteerumisvõimet, mille puhul ei pruugi mesilased leida enam teed koju või endale toidupoolist [5].
Intensiivse põllumajanduse mõju vähendamiseks on mitmeid leevendusmeetmeid. Näiteks saab ennetada kahjurite tõrje vajadust, kasutades viljavaheldust, mis katkestab eri taimekahjustajate arengutsüklid ja vähendab nende arvukust, samuti saab põldude lähedale külvata kahjuritele meeldivaid taimi ning hävitada seejärel neile kogunenud kahjurid. Põldude ümber tuleks istutada hekke või külvata põldude vahele õistaimi, kus tolmeldajad saavad toitu ning kus saavad elutseda põllukahjurite arvukust piiravad putukad. Põldude mürgitamisel tuleb kinni pidada põllu piiridest ning kasutada minimaalselt vajalikke mürgikoguseid – nii saab vähendada vajadust mürgitamise järele [6].
Teadlased on analüüsinud [7], et mesilaste kadumisel oleksid hirmuäratavad ja kaugeleulatuvad tagajärjed. Maailm oleks ilma nendeta hoopis teistsugune paik – peale selle, et poleks enam mett, mida süüa või meditsiini- ja kosmeetikatööstuses kasutada, järgneks palju muid suuri muutusi. Toidupoodidest kaoksid umbes pooled kaubad (paljud puuviljad, kohv, kakao ja ka puuvillasest riidest tooted) ning kuna lehmad, lambad ja kitsed söövad mesilastest sõltuvaid taimi, kaoksid toidulaualt ka paljud liha- ning piimatooted. Alles jääksid mesilastest vähem sõltuvad taimed nagu näiteks nisu, mais, sojauba ning riis, aga ka kartul, tomat ja porgand. Toiduainete hind tõuseks ning toidulaua vaesumisega seoses tekiksid inimestel mitmed terviseprobleemid.
__________________________________________________
[1] The IPBES global assessment report on biodiversity and ecosystem services, Secretariat of the Intergovernmental Science.Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services. IPBES, Bonn, Germany, 2019
[2] http://www.fao.org/pollination/background/bees-and-other-pollinators/en/
[3] http://www.fao.org/pollination/background/bees-and-other-pollinators/en/
[5] D. A. Stanley, et al. Bumblebee learning and memory is impaired by chronic exposure to a neonicotinoid pesticide. Sci. Rep. 5, 16508; doi: 10.1038/srep16508 (2015). https://www.nature.com/articles/srep16508; M. Himma. Taimekaitsevahendid pärsivad mesilaste õppimisvõimet. Novaator, 11.07.2018, https://novaator.err.ee/845793/taimekaitsevahendid-parsivad-mesilaste-oppimisvoimet
[6] Intensiivpõllumajandus vajab, kuid hävitab tolmeldajaid. Eesti Loodus 4/2008. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2330_2312.html
[7] The methodological assessment report on scenarios and models of biodiversity and ecosystem services.S. Ferrier, K. N. Ninan, P. Leadley, R. Alkemade, L. A. Acosta, H. R. Akcakaya, L. Brotons, W. W. L. Cheung, V. Christensen, K. A. Harhash, J. Kabubo-Mariara, C. Lundquist, M. Obersteiner, H. M. Pereira, G. Peterson, R. Pichs-Madruga, N. Ravindranath, C. Rondinini and B. A. Wintle (eds.). Secretariat of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services, Bonn, Germany, IPBES, 2016. https://ipbes.net/sites/default/files/downloads/pdf/2016.methodological_assessment_report_scenarios_models.pdf