Kõikjal Eesti riigimetsas kehtib aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani raierahu
Säästev metsade majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset selliselt, et see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Elurikkus on üks säästva metsanduse põhiosadest.
Elurikkusega seotud kaalutlused on Eestis tihedalt põimitud säästva metsandusega seotud õigusaktidesse - peamiselt metsaseadusesse ja looduskaitseseadusesse. Looduskaitseseaduse alusel toimub metsade säästev majandamine umbes veerandil (25%) metsamaast sh umbes 14% metsamaast on otsustatud, et metsaökosüsteemi areng jäetakse inimese suure sekkumiseta looduse hooleks ja juhtida. Tulundusmetsades – metsades, kus metsade säästev majandamine on laiemalt lubatud just metsaseaduse alusel – on mitmeid elustiku kaitseks suunatud meetmeid.
Metsade kasvatamine toimub läbi õigeaegsete raiete ja hoolika planeerimise. Raieviise on väga erinevaid aga valdavalt jagatakse need uuendusraieks, hooldusraieks ja valikraieks. Metsaraie viis valitakse vastavalt vajadusele ning see sõltub ennekõike metsa vanusest, puuliigilisest koosseisust, kasvukohast ning omaniku eesmärkidest. Elurikkuse kaalutlustel on Eestis kehtestatud igale raieliigile omad konkreetsed nõuded ja kriteeriumid. Näiteks uuendusraieid võib teha sellises metsas, mis on saavutanud kindla vanuse või kus puud on kasvanud teatud jämeduseni. Nii ei tohi näiteks raiet teha puhtmännikus, mis on noorem kui 90 aastat ning kus puude keskmine jämedus mõõdetuna rinnakõrguselt on väiksem kui 28 cm. Eestis on need kriteeriumid kõrgemad, kui nad oleksid arvestades üksnes majanduslikke aspekte. Ning igas riigis selliseid minimaalseid raiet lubavaid nõudeid üldse kehtestatud ei ole.
Elustiku seisukohast kõige negatiivsema mõjuga tegevus on raadamine. See on raie, mille eesmärk ei ole tulevikku vaatav säästev metsa majandamine, vaid mille järel võetakse maa kasutusele muuks otstarbeks. Metsa asemel võetakse maa kasutusele kas põllumajandusmaana, asulate laiendamiseks, taristu rajamiseks, maavarade kaevandamiseks jm.
Uuendus- ning valikraietel tuleb elustiku edendamiseks ja toetamiseks alles jätta säilikpuid. Säilikpuid ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikke puid või nende säilinud püstiseisvad osi tuleb jätta kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta. Säilikpuud valitakse erinevate puuliikide suurima läbimõõduga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Säilikpuud jäävad metsa alatiseks. Meie metsade inventuurid näitavad, et elustikule vajaliku surnud puidu hulk meie metsades on aastakümnete jooksul suurenenud [1].
Et toetada ja soodustada metsaökosüsteemi kiiret uuenemist ja taastumist on metsaseadusesega metsaomanikele pandud kohustus tagada metsa uuendamise võtetega raiejärgne metsa taastumine ning uue metsapõlve kasvamaminek.
Samuti on metsaseaduse kaudu Eestis juurutatud vääriselupaikade määramise ja kaitse põhimõtted. Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Riigimetsas ning avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas on vääriselupaigad range kaitse all. Erametsades on vääriselupaikade range kaitse vabatahtlik ning erametsaomanikul on võimalik riigiga sõlmida vastav kaitse leping. Teisalt võib erametsaomanik nii vääriselupaiga kui ka laiemalt elustiku kaitset korraldada ka iseseisvalt. Arvukad teadustööd on ka näidanud, et paljude erametsaomanike eesmärgid ei ole seotud metsast saadava rahalise tuluga [2].
Seoses lindude ja loomade pesitsusajaga on alates 2002. aastast Eesti riigimetsas aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani kehtestatud raierahu. Selle eesmärk on kaitsta keskkonda looduse tärkamise perioodil, et oleks tagatud linnustiku, loomastiku ja metsamuldade kaitse ning väheneks seenhaiguste levik. Sellel ajal on raietööd peatatud ja metsamajandamise töödest võib läbi viia vaid istutamist, noorendike hooldamist, metsasihtide puhastamist ja teisi vähema mahuga metsahooldustöid. Erandiks on haiguste ja kahjurite leviku ärahoidmiseks tehtavad raied kahjustatud metsades ja kuivades puhtmännikutes. Erametsades on linnurahu pidamine vabatahtlik, aga uuringud näitavad, et ligi 95% erametsaomanikest on nõus vabatahtlikult pidama metsas raierahu lindude pesitsemise ajal [3].
Meie erametsades toetatakse metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamist ning metsaparanduseks tehtavaid töid. Erametsaomanike jaoks on välja töötatud toetav ning metsaühistutest koosnev tugisüsteem, mille kaudu toetatakse muuhulgas metsaomanike nõustamist säästva metsanduse küsimustes [4].
Elurikkusega arvestav metsade säästev majandamine on Eestis tagatud läbi riikliku metsa- ja looduskaitsepoliitika.
_________________________________________________
[1] Aitsam, V., Sims, A., jt. 2019. Statistiline mets. 20 aastat statistilist metsainventeerimist Eestis. Keskkonnaagentuur. Tallinn.
[2] https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1389934117301351
[3] https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2019/10/Erametsaomanike-uuringu-2019-aruanne.pdf