Miks kehtestatakse kalade püügipiiranguid?

Piirangud on vajalikud, et tagada kalade ohutu ränne koelmualadele, kudeaegne rahu, alamõõduliste kalade kaitse ja säästa ohustatud liike

Autor: Igor Nael
VETTE TAGASI. Vastutustundlik kalamees laseb vette tagasi ka suured isendid. See Viljandi järvest püütud 1,37 kg kaalunud ahven oli küll püüdjale suurim kala, kuid tagasilastuna toimetab ta järves kenasti edasi ja annab järglasi. Autor: Igor Nael

 

Püügipiiranguid kehtestatakse selleks, et tagada kalavarudele hea seisund ning võimalikult head tingimused kudemiseks ehk järgmise põlvkonna moodustamiseks. Seega kehtestatakse piirangud selleks, et mitte häirida kudevaid ja alamõõdulisi kalu ja säästa ohustatud liike. On nii alalisi, tähtajalisi, kindlaid kalaliike ja püügivahendeid mõjutavaid kui ka piirkondlikke piirangud. Näiteks on merest keelatud haugipüük viimase kudeajal ehk ajavahemikul 1.märtsist 30. aprillini ja kohapüük ajavahemikul 15.maist 15. juulini. Mitmete jõgede suudmete lähedal merel on keelatud kalapüük erinevatel aegadel kas 500 m, 1000 m või 1500 m raadiuses. Tähtajalised püügikeelud on kehtestatud ka liigispetsiifiliselt. Kehtivaid püügipiiranguid tasub enne püügile minekut kontrollida hetkel kehtivast kalapüügieeskirjast ja ajutiste püügikitsenduste määrusest (eraldi määrused harrastuspüügi täiendavaks reguleerimiseks ja kutselise kalapüügi reguleerimiseks Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel). Püügivahendite kasutamine on reguleeritud kalapüügieeskirja ja Euroopa Liidu vastavate määrustega. Keelatud on näiteks püük ahingu ja männaga (sh lutsupüük männaga) ning kaitsealuste liikide harjuse, tõugja, säga ja tuurlaste püük. 

 

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud vabatahtlik lõheliste kudekaitse. See aktsioon on aidanud tabada mitmeid röövpüüdjaid, tänu millele ilmselt nii mitmelgi Keila jõkke kudema tuleval lõhelisel olnud võimalik järglasi anda. Eesti Kalastajate Selts koondab vabatahtlikke järelevalvama ka haugi kudeajaks. Et röövpüüdjaid leidub endiselt küllaga, näitab Keskkonnaameti statistika: just kalapüügiseaduse rikkumisi tuleb nende töös enim ette [1].

 

Lisaks püügile mõjutavad siirdekalade arvukust otseselt ka paisud ja muud rändetakistused. Paisude tõttu on Eestis siirdekaladele kättesaamatu arvestatav hulk potentsiaalsetest sigimisaladest. Seetõttu on olulisematel jõgedel paisuomanikele pandud kohtustuseks tagada kalade vaba läbipääs paisul nii üles- kui ka allavoolu [2].

 

Kala püüdes tuleb kinni pidada ka alammõõtudest ning nendest väiksemad isendid veekogusse tagasi lasta.

 

                                                                                                                                             
 

Viimati muudetud 20.06.2022

 


__________________________________________________

[1] https://keskkonnaamet.ee/jarelevalve-teavitamine-1247/jarelevalve/uuringud-statistika

[2] https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/kalandus/paisud