Intensiivpõllumajanduses kasutatavate meetodite tõttu on maailm viimase neljakümne aastaga kaotanud erosiooni tõttu kolmandiku mullast
Tänapäeva suurtootlik põllumajandus on intensiivne ja keskkonnavaenulikum kui traditsiooniline ja ekstensiivne põllumajandus. Intensiivse põllumajanduse puhul kasutatakse rohkem kunstväetisi, umbrohu- ja putukamürke, põllumassiivid on enamasti suured ning nende harimiseks kulub palju fossiilkütuseid. Intensiivpõllumajanduses kasutatavate meetodite tõttu on maailm viimase neljakümne aastaga kaotanud erosiooni tõttu kolmandiku põllumaast [1]. Lisaks on suur osa potentsiaalsest põllumaast kasutusel intensiivselt kasvatatavate kariloomade toitmiseks kas karjamaana või sööda kasvatamiseks.
Intensiivsel loomakasvatusel on ka kliimamuutuste-alane aspekt: mäletsejate kõhugaasidega paiskub õhku suures koguses metaani(CH4), millel on 21 korda tugevam kasvuhooneefekti tekitav mõju kui CO2-l. Mida rohkem inimesed sellise tootmisviisi abil toodetud liha- ja piimatooteid tarbivad, seda suurem on mõju kliimale. Kuigi Eesti kohta ei saa väita, et veiste arv meil ajaloolist ületaks, on valdav osa piimalehmadest ja praktiliselt kõik sead koondunud suurtesse tootmisüksustesse, kus metaaniteke sõnnikuhoidlates on kindlasti märkimisväärne [2]. Selliselt tekkivat metaani on võimalik kinni püüda ja energiaallikana kasutada.
Intensiivne põllumajandus mõjub elurikkusele üldjuhul negatiivselt – mõju on seotud nii väetiste ja mürkide kasutamisega kui ka maakasutuse ühekülgsuse ehk suurte põllumassiividega. Põllumajanduses kasutatavate mürkidel on kaudseid ja otseseid ning koheselt ja pikema aja jooksul ilmnevaid mõjusid. Mõned mürgid ei tee halba üksi, kuid koostoimes teistega muutuvad elusorganismidele kahjulikuks – näiteks erinevad taimekaitsevahendid (putukate-, seente vastane mürk) võivad koos olla mürgisemad kui üksi kasutades [3].
Põllumajandusest pärinevad väetised ning mürgid on ka ühed peamised põhja- ja pinnavee ning rannikumere saastajaid. Kui taimi väetatakse rohkem, kui nad kohe siduda suudavad, uhub vihma- või pinnasevesi selle veekogudesse ja põhjavette. Väetised põhjustavad veekogude eutrofeerumist, vetikate vohamist ja mõjutavad veekogudes elavate liikide elutegevust. Vette jõudnud mürgid jätavad jälje kõigile elusolenditele, kuna lisaks otsesele mürgisusele avaldub kaudne mõju toitumisahela vahendusel – kui mürgitatakse elustikurühma (näiteks putukaid), kes on söögiks lindudele, jõuab mürk toiduahela kaudu ka lindudesse. Sellised mõjud on kaugeleulatuvad ja pikaajalised ning eriti tundlikud sellele on mullaelustik, tolmeldajad ning tippkiskjad.
Suured põllumassiivid muudavad põllumajandusmaastiku üheülbaliseks ja hävitavad traditsioonilise maastikumustri. Ühetaolises maastikus ei ole aga erinevatele liikidele samavõrd palju elupaiku, kui seda pakub mitmekesine maastik.
Et ka intensiivsel põllumajandusel oleks keskkonnale väiksem ning lokaalsem mõju, on koostatud hea põllumajandustava [4]. See on põllumajanduse üldtunnustatud reeglistik, mis koosneb õigusaktidega määratud keskkonnanõuetest ja soovituslikest juhistest. Lisaks heale põllumajandustavale seatakse ka rangemaid reegleid näiteks taimekaitsevahendite kasutamiseks, samuti on paljud ohtlikuks kuulutatud mürgid keelatud või plaanitakse seda teha [5]. Suundumus on kasutada „leebemaid“ mürke ja eelistada ökoloogilisi kontrollimeetodeid (näiteks looduslikke vaenlasi nn bioloogiliseks tõrjeks) ning vähendada kasutatavate väetiste ning mürkide koguseid neid täpsemini kasutades.
Oluline on hoida või muuta maastik mosaiiksem, sest erinevad elupaigad (hekid, õistaimede ribad põlluservades, vaheribad, avatud veekogud) aitavad hoida liigirikkust [6].
__________________________________________________
[1] http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Mullaviljakuse_pohitoed_fibl_orc.pdf
[2] https://www.kliimamuutused.ee/pohjused-ja-tagajarjed/pohjused/pollumajandus
[4] L. Rooma jt. Hea põllumajandustava. Eesti Põllumajandusministeerium, 2007. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/20085
[5] https://www.pikk.ee/pollumajandusamet-eestis-keelatakse-14-taimekaitsevahendi-muuk/