Põllumajandus

Poollooduslikel aladel on ilmnenud ekstensiivse põllumajandustootmise positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele

 

Eest maaviljelus ja põllumajandus on ligi 4000 aastase ajalooga suuresti meie traditsioonilise ja keskkonnahoidliku elulaadi väljendus. Sajandeid kestnud majandamine on kujundanud vaheldusrikkad maastikud ja jätnud ruumi väärtuslikele elupaikadele. Et enamasti on tegemist pärand-kultuurmaastikuga, siis peaksime seda rahvuslikku rikkust hoolikalt hoidma. Näiteks Eesti Punasesse Raamatusse kantud soontaimede liikidest on 23,3% seotud niitudega. Seega on põllumajanduse seosed loodusliku mitmekesisusega vahetud ja mitmetahulised. 

Intensiivne põllumajanduslik tootmine (maaparandus, pestitsiidide kasutamine, väetamine jne) on mõjutanud bioloogilist mitmekesisust negatiivselt - eelkõige avamaastiku, siseveekogude ja rannikumere seisundit ning elustikku. Suurtootmine oma ulatuslike tootmisväljadega on vaesustanud põllumajandusmaastiku üldpilti ja hävitanud paljudes kohtades traditsioonilise maastikumustri ja vaesustanud põlluelustikku ja muldasid. Viimase 50 aasta jooksul on viljakamate muldadega ja kergemini juurdepääsetavad alad järjest laialdasemalt üles haritud, samas kui kehvemate muldadega äärealade põllumajanduslik kasutus on oluliselt vähenenud. Eesti maastikud on muutunud seega vastandlikuks mets-põld süsteemiks ning elurikkus on vähenenud.

Rukkilill. Autor: Kaisa Viira
RAHVUSLILLE HÄÄBUMINE. Seoses intensiivpõllumajanduse ning taimekaitsevahendite kasutamisega on rukkililledest sinetavad viljapõllud muutunud haruldaseks. Autor: Kaisa Viira


Samas poollooduslikel aladel, mis on levinud valdavalt Lääne-Eestis, on ilmnenud ekstensiivse põllumajandustootmise positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele. Näiteks võib tuua liigirikkaid loopealseid, puis-, ranna- ja luhaniite, mille hooldamine on mõjunud hästi taimerliikide rikkusele  ja  linnustikule. 

Pool-looduslikeks koosluste hooldamiseks ja taastamiseks maksti keskkonnaministeeriumi eelarvest alates 2001. aastast loodushoiutoetusi. Loodushoiutoetuste ja -tööde kogumaksumus oli aastal 2006 üle 30 miljoni krooni. Selle eest hooldati ja taastati Eestis ligi 22 tuhat hektarit pool-looduslikke kooslusi. Alates 2007. aastast hakati Natura 2000 aladel asuvate niitude hooldamiseks maksma toetust  Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. See toetus on kiiresti saanud populaarsemaks maaelu arengukava meetmeks ning hoolduses olevate poollooduslike koosluste pindala on jõudsalt kasvanud. Selle toetuse abil hooldati 2020. aastal  41 051 ha.