Kaevandamisel tekkinud maastik ei pruugi enam sobida seal varem eksisteerinud liikidele; samas võib see olla sobilik uutele liikidele

Kaevandused jagunevad pealtmaakaevandusteks ehk karjäärideks ja allmaakaevandusteks. Kaevandamise käigus võetakse maapõuest maavara selle kasutamise eesmärgil, pärast kaevandamise lõppu ala korrastatakse [1]. Karjäärides kaevandatakse näiteks liiva, kruusa, dolomiiti, põlevkivi, graniiti, savi, turvast.

Võrreldes allmaakaevandusega on karjäärid visuaalselt palju silmatorkavamad ning nende rekultiveerimine ehk taastamine on ka märkimisväärselt keerulisem. Autor: Kuno Kasak

Karjääriviisilisel kaevandamisel eemaldatakse olemasolev taimestik ja pinnakate, mille käigus võib ümbritsevat keskkonda häirida nii lõhkamistegevus, põhjaveetaseme alanemine kui ka õhus lendlev tolm. Kaevandamise lõppedes jääb alles vaesunud mullakvaliteediga ja muutunud maastik [2,3], mis mõjutab negatiivselt elurikkust. Näiteks lubjakivikarjääri mõju taimestikule (näiteks niiskete elupaikade liikidele nagu mitmed orhideed) [4] avaldub ligikaudu kilomeetri raadiuses, kuid see sõltub ka ala geoloogilisest ehitusest ning ülemise põhjaveekihi ja pinnaveekihi alanemise määrast. Mõju loomastikule väljendub enamasti müra näol ja on hinnatud, et see ulatub mõnesaja meetrini. Aja jooksul kohanevad looma- ja linnuliigid tekkinud häiringutega [5], kuid kaevandamisel tekkinud maastik ei pruugi enam olla sobilik seal varemalt eksisteerinud liikidele. Samas võib see olla sobilik uutele liikidele (näiteks kaldapääsukesele). 

Suurema pindalaga karjääride (näiteks Aidu karjääri) mõju on suurem ja nende taastumisprotsess peale kaevandamise lõppu kestab kauem. Väiksemates karjäärides toetavad elustiku taastumist rohkem ka ümbritsevad alad. Eestis on enamike karjääride pindala väike ja puudub tungiv vajadus kaevandamiseelsete elupaikade taastamiseks iga hinna eest. Pigem on taastamise suuna valikul otstarbekas lähtuda kaevandamise järgselt alale kujunevast veerežiimist ning pinnasest [1]. Oluliselt põhjalikumalt tuleb kavandada korrastamise suundi ja maastiku elementide kujundamist laiaulatuslikes põlevkivikarjäärides, kus algne kooslus ja maastik hävib kaevandamise käigus täielikult [6].

Tekst: Kristjan Piirimäe, Kuno Kasak

Toimetamine: Sigrid Ots, Reigo Roasto

________________________________________________________________________________

[1] E. Niitlaan, E. Reinsalu. Uuringuruumi teenindusalade korrastamise õiguslikud nõuded (koost. Ü. Rammul, E. Niitlaan, E. Reinsalu ja L. Keerberg). Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2017. 

[2] R. Latifovic, K. Fytas, J. Chen, J. Paraszczak. Assessing land cover change resulting from large surface mining development. Int. J. Appl. Earth Obs. Geoinf., 2005/7, 29–48.

[3] E. Ulyura, V. Tytar. Terrestrial Vertebrates of Post-Quarrying Sites in the Donbas Region of Ukraine. Vestnik zoologii 2017 v. 51 no. 6, 517-526. 

[4] J. Paal jt. Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse määramiseks. 2015.

[5] E. Riis, K. Ritsberg, R. Pajula, E. Rahno, V. Väizene, K. Nauts. Kohtla-Järve lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa keskkonnamõju hindamine. 2017

[6] L. Puusepp, M. Pensa, M. Küttim, M. Kangur. Loodusressursside tarbimine. Kogumikus: Eesti inimarengu aruanne 2014/15.