Eestil on kohustus korrastada perioodil 2014–2020 vähemalt 2000 ha ulatuses jääksoid
Jääksood on endised turbakaevandamisalad ja põllumajanduslikul otstarbel kasutatud sooalad, kus majandustegevus on lõppenud [1]. Jääksoid saab liigitada nende tekkeviisi ja iseloomulike omaduste järgi [2], millest üks levinum jaotus on turbakihi paksuse (<0,5 m ja >0,5 m ) ja põhjavee sügavuse järgi [3].
Jääksoode taastamise vajadus kujunes Euroopa Liidus 1995. aastal, mil leiti, et tuleks kompenseerida inimtegevusest tulenev märgalade ja nende elurikkuse kaotus [4]. Eestis alustati jääksoode taimestumise uurimisega esimesena 1996. aastal Lavassaare turbamaardlas [5]. Nüüdisajal on jääksoode taastamine keskendunud nendelt aladelt atmosfääri paiskuvate kasvuhoonegaaside vähendamisele. Nii teeme teene meie planeedi kliimale.
Taastamine algab esmalt pinnase ettevalmistamisest, mis aitab hoida vett kinni ja jaotada see ühtlaselt kogu alale. Rabast kogutakse taimeosakesi jääksoode taimestamiseks ja turbatekke kiirendamiseks. Taimeosakesed paigutatakse pinnale õhukese ja ühtlase kihina. Seejärel kaetakse need multšiga, et kaitsta neid ebasoodsate ilmastikutingimuste eest, ja vajadusel väetatakse kasvamise soodustamiseks. Samuti suletakse kuivenduskraavid, et taastada soostumiseks sobiv niiskustase [6]. Jääksoodesse saab rajada ka näiteks jõhvika ja mustikakasvatusi ja istutada kütmiseks kasutatavat päideroogu [7, 8].
Eestil on kohustus perioodil 2014–2020 korrastada vähemalt 2000 ha ulatuses jääksoid, mille jaoks koostati 2015. aastal korrastatavate jääksoode nimekiri, kuhu esialgse valiku järgi kuulus kokku 38 jääksood [9]. Eelisjärjekorras korrastakse jääksood, mis asuvad täielikult või osaliselt kaitstavatel aladel; millele on juba korrastamise projektid koostatud; mis külgnevad kaitstavate aladega ning millel ei ole täheldatud isetaastumisvõimet [10]. 2018. aastal taastati 2778 ha ulatuses sookoosluste elupaiku (näiteks Endal looduskaitsealal 700 ha, Hiiumaal 60 ha) [11].
Tekst: Kristjan Piirimäe, Kuno Kasak
Toimetamine: Sigrid Ots, Reigo Roasto
__________________________________________________
[1] J. Paal, E. Lode, T. Triisberg. Jääksoo ja turba jääklasund. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Toimetanud ja koostanud J. Paal, 2011. https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/111174
[2] E. Lode. Jääksoode tüübid ja arengusuunad. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Toimetanud ja koostanud J. Paal, 2011. https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/111174
[3] J. Pikk, U. Valk. Jääksoode metsastamisekatsete tulemused Eestis. [Käsikiri, 1995]
[4] M. Ilomets. Kogemusi Eestist. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Toimetanud ja koostanud J. Paal, 2011. https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/111174
[5] K. Kirk. Taimkatte taastumine jääksoodel mõningate Eesti ja Rootsi soode näitel. Lõputöö. TPÜ Matemaatika-Loodusteaduskond, Geoökoloogia õpetool. [Käsikiri, 1997]
[6] E. Karofeld. Kogemusi maailmast. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Toimetanud ja koostanud J. Paal, 2011. https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/111174
[7] T. Paal. Marjakasvatuse rajamine. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Toimetanud ja koostanud J. Paal, 2011. https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/111174
[8] J. Paal. Energianiidu rajamine. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Toimetanud ja koostanud J. Paal, 2011. https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/111174
[9] E. Lode, K. Sepp, L. Truus, M. Ilomets, R. Pajula. Korrastatavate jääksoode valik. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus ja Loodus- ja terviseteaduste insituut, 2015.
[10] J. Paal, M. Ilomets, E. Karofeld, L. Truus, E. Leibak, E. Lode, R. Pajula, J. Pikka, A. Kull. Korrastatavate jääksoode valik ja korrastamise tulemuste hindamine. Metoodiline juhend, 2014.
[11] K. Ratassepp. RMK aastaraamat 2018. https://media.rmk.ee/files/RMK_Aastaraamat_2018_EST.pdf