Rohke publik ja osalejad annavad võimaluse tõsta ürituse käigus osalejate ja pealtvaatajate keskkonnateadlikkust.

Kuna harrastussport kogub iga aastaga populaarsust, kasvab ka surve loodusele. Uued võistlused ja kasvav tervisesportlaste hulk eeldab uusi toimumispaiku ning aina enam liigutakse selles osas loodusele lähemale. Ka spordiüritustel võivad olla negatiivsed mõjud elurikkusele [1], eriti siis, kui need korraldada looduskaitselisest olulistel, Keskkonnaameti nõusolekut vajavates asukohtades [2]. Keskkonnaametilt saab samuti teavet piirkondadest, kus ei ole lubatud mootorsõidukiga liikuda.

Looduskeskkonda luuakse uusi alasid motospordi, jooksmise, kepikõnni, suusatamise, rattakrossi tarbeks; veemotospordis kahjustatakse loodust läbi lainetuse ja võimalike kütuste lekkimistega. Spordiürituste raames tarbitakse erinevaid loodusressursse – nii osalejad kui ka publik, tarbivad vett ja toitu, valgustuse ja muu tarbeks kulutatakse elektrit. Motovõistlusteks ja publiku kohaletulekuks tarbitakse kütust. Sealjuures kahjustub ümbritsev keskkond taimestiku tallamise, mulla erosiooni, vee reostamise, joogitopside ja muu tekkivate jäätmete läbi [1]. Näiteks diskolfi mängides tallatakse taimestikku, mis kiirendab erosiooni [3] või vigastatakse ketastega puid. Elupaigad ja elurikkus vähenevad, kui rajatakse uusi hooneid ning võetakse kasutusele uusi maa-alasid või kui sõidukid ja pealtvaatajad müra ning heitgaase tekitavad .

Siiski on võimalik spordiüritusi ilma tõsist mõju avaldamata korraldada näiteks juhul, kui taaskasutada juba olemasolevaid spordirajatisi. Samuti saab võtta kasutusele juba eelnevalt kahjustatud alad [1]. Korraldajad saavad lubada ainult biolagunevate materjalide kasutamist ja võimaldada joogivee tasuta kättesaadavust. Rohke publik ja osalejad annavad võimaluse tõsta ürituse käigus osalejate ja pealtvaatajate keskkonnateadlikkust. Uus trend on jooksmise ajal prügi korjamine ehk plogging, mille abil saab hoida terviseradade ümbruse puhta ja anda oma panuse loodushoidu [4].

Tekst: Kristjan Piirimäe, Kuno Kasak

Toimetamine: Sigrid Ots, Reigo Roasto

________________________________________________________________________________________

[1] Sport and Biodiversity. Gland, Switzerland: IUCN, 2018, viii+24pp.

[2] Rahvaürituste korraldamise loa taotlemine kaitstavatel aladel

[3] A. Ingver. Discgolfi mõju keskkonnale. Discgolfi pargi sobivus maastikku Põltsamaa näitel. Magistritöö, 2018. Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, Maastikuarhitektuuri õppetool

[4] Eesti Orienteerumisliit. Plogging – uus jooksutrend