Suurte taristuprojektide elluviimisega – olgu selleks raudtee, kiirtee, merd ületava silla, sadama või tunneli ehitus – kaasneb paratamatult mõju keskkonnale
Negatiivsete mõjude vältimiseks ja vähendamiseks viiakse ennetavalt läbi uuringuid, arutelusid ja mõjuhindamisi. Põhjalikult tehtuna ja erinevaid osapooli kaasates on need ajamahukad, kuid nende eesmärgiks on selgitada välja, kas projekti loodetav kasu kaalub üle keskkonnakahju, ning leida kõige keskkonnasõbralikum viis projekti teostamiseks. Natura 2000 aladel või nende vahetus läheduses tuleb viia läbi lisaks spetsiaalne mõjuhindamine, mille ülesandeks on kontrollida, kas kavandatav tegevus ei kahjusta ala kaitse-eesmärke.
Läbimõtlematu teostuse korral võiks Rail Baltic kiirraudtee või Tallinn–Tartu kiirtee isoleerida paljude loomaliikide Lääne-Eesti populatsioonid. Samal ajal on loomadel vaja liikuda, et varjuda, hankida toitu, leida partner ja turvaliselt järglasi kasvatada. Kui transpordikoridor ehitatakse selliselt, et loomad sellest hästi läbi pääsevad (luuakse ökoduktid, loomatunnelid), võib raudtee kui võrdlemisi keskkonnasõbraliku transpordiviisi mõju elurikkusele olla hoopis positiivne. Näiteks kui raudtee vähendab oluliselt maanteeliiklust, võib väheneda transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heide.
Kui Tallinna ja Helsinki vahele rajatakse merealune tunnel, võib elurikkuse jaoks tõsiseimaks probleemiks osutuda tunnelit teenindav tehissaar [1]. See mõjutab hoovuste kaudu setete liikumist, kuid selle mõju elustikule on teadmata – seetõttu tuleks tehissaar planeerida hoovusi võimalikult vähe muutvaks. Samal ajal võib tunneli summaarne mõju mere elurikkusele olla positiivne, sest see pakub head alternatiivi viimastel kümnenditel aina tihenenud laevaliiklusele Läänemerel.
Kui mandrilt Muhu saarele rajatakse sild, võetakse selleks pinda looduselt. Reostuse, müra ja veerežiimi muutuste tõttu võib mõju elurikkusele ulatuda rajatistest kilomeetrite kaugusele. Ehitustöödest satub merre hägu, mis vähendab läbipaistvust ja põhjustab Suure väina eutrofeerumist. Probleemi leevendaks tööde ajastamine talvele. Sild tõstaks nii puhkajate kui ka elanike arvu saartel, mis avaldaks täiendavat survet nende saarte elurikkusele ja kogu keskkonnaseisundile. Sild, selle ehitus- ja liiklusmüra ning kaasnevad teetammid võivad hüljeste liikumiskoridore kas füüsiliselt sulgeda või loomi eemale peletada. Elurikkusele oleks paremaks alternatiiviks tunnel.
Tuntuim näide suure taristuobjektiga seotud keskkonnakonfliktist on Saaremaa süvasadam, mille rajamisega kaasnesid kohtuvaidlused. Keskkonnakaitsjate näidatud võimalik lindude elupaikade kadu ja naftareostuse risk ei ole õnneks teadaolevalt realiseerunud. Osaliselt tuleb see sellest, et süvasadama tegelik külastatavus on jäänud prognoositus oluliselt madalamaks.
Loe lisaks:
- Püsiühenduse rajamisest Muhu saare ja mandri vahele. 2017. Keskkonnatehnika
Viimati muudetud: 08.07.2022
______________________________________________________________________________________