Nahkhiired ei ole süüdi koroonapandeemia levimises

Paljud nahkhiired on kohanenud linnakeskkonnaga, elades koduaedades, linnaparkides, sildade all ja isegi keldrites, kujutamata seejuures vähimatki ohtu inimesele

PÕHJA-NAHKHIIR. Põhja-nahkhiir talub teistest meie liikidest madalamat temperatuuri, mistõttu teda võib sageli kohata talvitumas väikestes maakeldrites.
PÕHJA-NAHKHIIR. Põhja-nahkhiir talub teistest meie liikidest madalamat temperatuuri, mistõttu teda võib sageli kohata talvitumas väikestes maakeldrites. 

 

Samal ajal, kui kogu maailmas tehakse jõupingutusi, et takistada koroonaviiruse (COVID-19) edasist levikut, on pandeemia allika kohta tekkinud palju teooriaid. Sealhulgas ka idee, et viirus võis Hiina turgudel nahkhiirtelt inimestele levida - meedias on avaldatud hulganisti sellekohaseid eksitavaid artikleid, kus on viidatud nahkhiirtele kui pandeemia tekke süüdlastele.

 

75% inimeste nakkushaigustest on zoonootilist päritolu ehk pärinevad mõnelt teiselt loomaliigilt. Zoonootiliste haiguste inimestele levimise põhjuseks ei ole ainult viiruste olemasolu eluslooduses, vaid ka keskkonnamuutused ja inimeste käitumine ning viis, mil moel nad teiste loomaliikidega kokku puutuvad.

 

Nahkhiirtel, nagu ka teistel loomaliikidel on omad viirused, mis levivad enamasti sama liigi või loomarühma isendite vahel ning need ei ole võimelised inimesi nakatama. Viiruse üle kandumiseks inimestele on sageli vaja võimendavat peremeesliiki (vaheperemeest), alles seejärel osutub viirus inimesele nakkavaks. Soodsad paigad selleks on näiteks turud, kus müüakse koos palju erinevaid elusloomi, kodulinde, sigu, veiseid, metsloomi ja mereande. Sealsed ebasanitaarsed tingimused soodustavad viiruste levikut erinevate liikide vahel, mille tulemuseks on mutatsioon, millesse võivad nakatuda ka inimesed.

 

Lisaks viivad ka majanduslikel põhjustel tekitatud muutused maastikus (metsade raiumine, ekstensiivsed kaevandused, teede ehitus, metsloomadega kaubitsemise kommertsialiseerimine) ja rahvaarvu kasv inimesed hüppeliselt tihedamasse kontakti looduslike liikidega. See võimaldab zoonootiliste haiguste levimist inimesele ning üldine globaliseerumine aitab viirusel jõuda kiirelt üle kogu planeedi.

 

COVID-19 epideemia puhul ei ole hetkel veel välja selgitatud, mis loomarühmalt pärineb algne viirusetüvi. Nahkhiiri, eriti aga troopikas elavaid perekonna sagarnina (Rhinolophus) liike peetakse aga üheks tõenäolisemaks kandidaadiks. Neilt on leitud mitmeid SARS-i sarnaseid viiruseid, kuid COVID-19 haigust põhjustavat viirust SARS-CoV-2 neilt siiani leitud ei ole. Silmas tuleb pidada, et koroonaviirused on laialt levinud ka teistel imetajarühmadel.

 

Zoonootiliste nakkushaiguste päritolu väljaselgitamine on sageli väga pikk ja keeruline protsess. Eksitava meediakajastuse ja ebapiisavate teadmiste tõttu on paiguti tekkinud arvamus, nagu oleks nahkhiired süüdi pandeemias või kujutavad inimestele nakkusohtu. Maailmast on tulnud ka ekstreemseid teateid, et leidub kohalikke kogukondi kes on nakkusohu vältimiseks alustanud nahkhiirte hukkamist ja nende elupaikade hävitamist. Nahkhiirte hävitamine ei peata COVID-19 levikut, vaid selle läbi tehakse loodusele korvamatu kahju oluliste tolmendajate, kahjurputukate hävitajate ja seemnete levitajate arvelt.

 

See ei ole esimene kord, kui paanikas inimesed otsivad kiireid, kuid valesid lahendusi, mis võivad looduslikele elupaikadele ja liikidele märkimisväärset kahju tekitada. 2006. aasta linnugripi puhangu haripunktis kutsuti üles rändavaid veelinde laialdaselt hävitama ja nende märgalade elupaiku kuivendama. Tegelikult olid metslinnud peamiselt haiguspuhangu ohvrid, mitte selle põhjus, milleks leiti olevat hoopis kodulindude kasvatamine ja nendega kauplemine.

 

Kogu maailmas elab looduses umbes 1400 nahkhiireliiki. Paljud on kohanenud linnakeskkonnaga, elades koduaedades, linnaparkides, sildade all ja isegi keldrites, kujutamata seejuures vähimatki ohtu inimesele. Peamiselt looduslike elupaikade hävitamise ja keeruka elukäigu tõttu aga ka sajandeid kestnud ebauskude, müütide ja legendide tõttu on paljud nahkhiireliigid ohustatud. Nahkhiireliike kaitseb nii kaitseb Bonni konventsioon (CMS) kui ka Euroopa riike hõlmav erikokkulepe EUROBATS, kuid nahkhiirte populatsioonide hea käekäigu tagamiseks kogu maailmas tuleb teha palju rohkem.

 

Arvestades tekkinud olukorda on ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) Rändliikide kaitse konventsioon e Bonni konventsioon koos oma allorganisatsioonidega saatnud liikmesriikidele märgukirja, milles märgib järgmist:

  1. Nahkhiired ei levita SARS-CoV-2 viirust. SARS-CoV-2 kandub edasi inimeselt inimesele;
  2. Ei ole teaduslikku kinnitust, et SARS-CoV-2 kandus vahetult nahkhiirelt inimestele. Uuringud viitavad sellele, et see toimus vaheperemeeste kaudu; 
  3. Maailmas on üle 1400 nahkhiireliigi. Neist paljud on kohanenud eluks inimeste lähedal (linnades, parkides, aedades), kuid nad ei kujuta endast inimestele ilma otsese kontaktita suuremat ohtu, kui teised metsloomad;
  4. Nahkhiired omavad ökosüsteemis tähtsat rolli ning tagavad inimesele arvukaid ökoloogilisi hüvesid: tolmeldavad troopikas taimi, levitavad seemneid, reguleerivad kahjurputukate arvukust;
  5. Euroopas on kõik nahkhiireliigid kaitstud nii rahvusvaheliste lepete kui ka riikide tasemel. Mitmed liigid nii Euroopas kui mujal maailmas vajavad populatsioonide hea käekäigu tagamiseks kaitset. Nahkhiirte tapmine ei aita vähendada SARS-CoV-2 levikut, küll aga halvendab see mitmete liikide olukorda.

Kõige olulisem samm COVID-19 vastu võitlemiseks on peatada selle levik inimestelt inimestele. Pikemas perspektiivis peame uurima konkreetseid inimtegevusi, mis taolisi puhanguid soosivad ning lõpetama looduslike elupaikade laialdase hävitamise ja metsloomadega kauplemise.

 

______________________________________________________

 

[1] Opinion: Far from Being our Enemies, Bats Need Protection now more than ever | CMS

[2] Notification to the parties - facts about bats and covid. CMS, AEWA, EUROBATS

[3] Eesti Terioloogia Selts. 2020. Seisukoht - Nahkhiired ei ole süüdi koroona pandeemia tekkes