Säästev areng parandab inimeste elukvaliteeti kooksõlas keskkonna talumisvõimega
Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning ka Eesti poliitikate üks tähtsamaid prioriteete. Säästva ehk jätkusuutliku arengu eesmärgiks on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks. Seega parandab säästev areng inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega [1].
Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030 võeti vastu ÜRO tippkohtumisel 25. septembril 2015. Tegevuskava sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki, nende alaeesmärke ning suuniseid eesmärkide elluviimiseks. Ülemaailmse säästva arengu tegevuskava peamiseks eesmärgiks on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonna võimekusega [1].
Ülemaailmse säästva arengu eesmärgid. Allikas: Riigikantselei.
17st eesmärgist seostuvad keskkonnateemadega enim järgmised:
- 6 – vesi,
- 7 – energia,
- 9 – taristu ja innovatsioon,
- 12 – säästev tarbimine ja tootmine,
- 13 – kliima,
- 14 – ookeanid ja mered,
- 15 – ökosüsteemid,
- 17 – elluviimise meetodid [2].
Euroopa Liit võttis oma säästva arengu põhimõtted vastu 2001. aastal. Strateegiat uuendati 2006. aastal. Uuendatud strateegias on määratletud säästva arengu eesmärgid seitsmes valdkonnas: kliimamuutused ja puhas energia, säästev transport, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine, rahvatervis, sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne; ülemaailmne vaesus ja säästva arengu alased väljakutsed [1]. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks olla koos oma liikmesriikidega ka ÜRO säästva arengu tegevuskava elluviimises eesliinil, tagades selleks tegevuskava eesmärkide integreerimise Euroopa poliitikaraamistikku ning Euroopa komisjoni prioriteetidesse [3].
Eestil on säästva arengu vallas pikaajaline kogemus. Juba 1995. aastal võttis Riigikogu vastu säästva arengu seaduse, mis pani aluse säästva arengu strateegilisele planeerimisele riigis. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ valmis 2005. aastal ning see määras kindlaks säästva arengu neli põhieesmärki:
- Eesti kultuuriruumi elujõulisus,
- inimese heaolu kasv,
- sotsiaalselt sidus ühiskond,
- ökoloogiline tasakaal [4].
Keskkonnavaldkonna arendamist suunab strateegias „ökoloogilise tasakaalu“ eesmärk, mis jaguneb kolmeks põhikomponendiks: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine ning loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine [2].
Eesti on pühendunud ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisele nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Lisaks riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärkidele jälgitakse Eestis ka 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärke, mida viiakse ellu valdkondlike arengukavade ning tegevusplaanide kaudu. Säästva arengu eesmärkidest on lähtutud ka riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ koostamisel [4].
Riigikantselei 2020. aastal koostatud lühikokkuvõte ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis järgi võib Eesti olukorda säästva arengu eesmärkide elluviimisel üldjoontes hinnata heaks. 2019. aastal oli Eesti ülemaailmses säästva arengu indeksi tabelis 10. kohal. Keskkonnavaldkonnas paistab Eesti tugeva küljena välja suur taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises. Jõupingutusi eesmärkide saavutamiseks tuleb aga jätkata tõhusa jäätmekäitluse ning jäätmete ringlusesse võtmise valdkonnas, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamises ning looduse mitmekesisuse hoidmises [4].
Eesti jätkusuutlikku arengut koordineerib Riigikantselei.
Vaata lisaks ka SEI Tallinna Säästva arengu sõnaseletusi.
__________________________________________________
[2] https://envir.ee/ministeerium-kontakt-uudised/strateegia/saastev-areng
[3] Euroopa Komisjon. ELi kestliku arengu põhimõte. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_18_6111
[4] Riigikantselei. 2020. Ülevaade ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis. Lk 3-4. https://www.terveilm.ee/leht/wp-content/uploads/2017/08/Ulevaade-URO-tegevuskava-2030-elluviimisest-Eestis.pdf