Elurikkus tagab inimese heaolu
Valgustusajastu üheks olulisimaks ideeks oli, et inimene seisab loodusest väljapool, uurib ja valitseb seda. Paraku on sel mõttel kandepinda Lääne tsivilisatsioonis tänapäevalgi ning võib olla ka moodsa ökoloogilise kriisi peamine põhjus. Ökoloogilises mõttes ei seisa inimene loodusest väljapool, vaid on sellest kriitiliselt sõltuv. Inimese võimetust seda sõltuvust ära tunda ning tajuda loodust võõra ja teistsugusena, nimetatakse võõrandumiseks.
Valgustusliku valitsemistaotlusega paralleelselt võib inimesel esineda romantiline püüdlus loodusega taasühineda. Looduses tajutakse end õnnelike ja loomingulistena, ümbritsev elurikkus parandab meeleolu ja tervist ning aktiveerib nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Mitmete uuringutega on tõestatud [1], et looduses viibimine avaldab märkimisväärset soodsat mõju sellistele tervisenäitajatele nagu vererõhk, kolesteroolitase, kortisoolitase, südame löögisageduse variatiivsus (viimased kaks on stressitaseme näitajad), suhkurtõbi, suremus südame-veresoonkonna haigustesse. Kehaline aktiivsus aitab vältida ülekaalu, luude hõrenemist ning treenida lihaseid, lisaks on uuringutega leitud seoseid looduses viibimise ja väiksema depressiooni tõenäosuse vahel [2]. Kõige selle juures tagavad ökosüsteemid inimesele puhta vee, õhu ja toidu.
Loodusega taasühinemiseks on filosoofid pakkunud inimesele välja erinevaid võimalusi, näiteks enda tunnetamine looduse osana või looduse tunnetamine enda pikendusena. Sellisel juhul võiks inimene end kõikjal koduselt tunda. Realistlik lootus on küllap, et loodust tunnetatakse küll jätkuvalt võõra ja teistsugusena, kuid austuse ning lugupidamisega.
End ümbritseva maastiku elurikkaks muutmisele või selle elurikkuse saab kaasa aidata meist igaüks. Lisateavet igaühe loodushoiu kohta saab siit. Tartu Ülikooli teadlaste välja töötatud Rohemeeter, millega saab mõõta maastiku tuge elurikkusele, asub siin.
RABARADADEL. Liikumine ja puhas loodus tagavad hea tervise. Foto: Jaanus Remm
Tekst: Kristjan Piirimäe
Toimetamine: Sigrid Ots, Reigo Roasto
__________________________________________________
[1] C. Twohig-Bennett, A. Jones The health benefits of the great outdoors: A systematic review and metaanalysis of greenspace exposure and health outcomes. Environmental Research, 2018, 166, 628-637. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0013935118303323?via%3Dihub
[2] M. Van den Bosch, A. Meyer-Lindenberg. Environmental exposures and depression: Biological mechanisms and epidemiological evidence. Annual Review of Public Health, 2019, 40, pp 239–59. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30633709/