Linnaloodus

Loodus linnaruumis

Autor?
Roheline pealinn. Rohealad ja elurikkus linnades tagavad väärtusliku elukeskkonna. 2017. aastal toimus Tallinnas Haaberstis meeleavalduse tee-ehitusele ette jäänud vanade puude kaitseks.

 

Inimesel on loomulik vajadus viibida rohelusest ja elurikkusest ümbritsetud keskkonnas – see tõstab tuju ja pakub liikumisvõimalusi, lisaks parandavad puud õhukvaliteeti ning stabiliseerivad õhutemperatuuuri [1].

 

Omaette keskkond on linn, mis pakub võrreldes muu loodusega teistsuguseid ökonišše. Linnas näeme eelkõige liike, mis on kohastunud kasutama tehiskeskkonna eeliseid. Suur hulk loomarühmi, sealhulgas närilised, kajakad aga ka näiteks karud, toituvad linnades inimese toidujäänustest. Eesti asulates on tavalisteks metsloomadeks rebased ja kährikud.

 

Siiski võivad mõned liigid olla linnakeskkonna jaoks äärmiselt sobimatud. Metsloomad võivad levitada erinevaid haigusi, linna sattunud loom võib ohustada iseennast, inimesi ja koduloomi. Kui suur metsloom (näiteks põder) satub linna, tuleb helistada riigiinfo telefonile 1247.

 

Soovil elusloodust e linnalises keskkonnas suurendada võivad olla ka tagasilöögid - näiteks tuultolmlejate liikide õitsemine põhjustab probleeme allergikutele, mistõttu tuleb linnaruumi kavandamisel arvestada nii ökosüsteemide teenuste kui ka nende pahateenustega. Tõsisemaks väljakutseks on siiski linnade laienemisega kaasnev elurikkuse allakäik – elupaikade häving, kahanemine ja killustumine. Näiteks on Euroopa linnades täheldatud linnanahkhiirte arvukuse langust seoses õõnepuude maharaiumise, vanade hoonete renoveerimise ja talvituvate loomade häirimisega. Samuti tõrjuvad kohalikku floorat ja faunat kosmopoliitsed, inimkaaslejad võõrliigideuroopa punaoravat kipub tõrjuma ja parapoksviirusega ohustama ameerika hallorav, kes Eestisse õnneks veel jõudnud ei ole.

 

Nii linlaste endi kui ka paljude liikide käekäik sõltub sellest, kuivõrd õnnestub linnades, eriti uusrajoonides elustikku toetada.

 

Lisalugemine

 

 

Vaata ka: Elurikkusega arvestav ja seda toetav ruumiline planeerimine; Elurikkusega arvestav kinnisvaraarendus; Elurikkus tagab inimese tervise

 

                                                                                                                                          Tekst: Kristjan Piirimäe

                                                                                                                                          Tometamine: Sigrid Ots, Reigo Roasto

 

__________________________________________________

 

[1] D. J. Nowak, D. E. Crane, J. C. Stevens. Air pollution removal by urban trees and shrubs in the United States. Urban Forestry & Urban Greening: 4/2006, 5-123.