Milliste muutustega elurikkuses peame arvestama kliimamuutuste tagajärjel?

Kliima soojenemist põhjustavad atmosfääri paistatud kasvuhoonegaasid (CO₂, CH₄, N₂O, F-gaasid), mis tekitavad kasvuhooneefekti [1]. Need gaasid ei lase Maalt peegelduvat soojuskiirgust tagasi atmosfääri ja soojus peegeldatakse tagasi Maale [2]. Kliima soojenemisetõttu sagenevad ja pikenevad äärmuslikud ilmastikuolud: tormid, üleujutused, põuad [2]. Need tegurid põhjustavad muutusi liikide arvukuses, koosseisus, elupaikades ja kogu elurikkuses.

Kliimamuutused mõjutavad rohkem spetsiifiliste keskkonnatingimustega kohastunud liike, näiteks koralle, kes vajavad kindlat veetemperatuuri. Muutused võivad soodustada ka võõrliikide levikut – nende suhtes on kõige tundlikumad paigad saared, kus kohalikud liigid ei ole kohastunud kiirete keskkonnamuutustega. Soojem kliima soodustab levikut ja arvukust ka kodumaistel liikidel, kelle suur arvukus hakkab tekitama probleeme (näiteks kuuse-kooreürask), kuid aheneda võivad ka liikide levikupiirid: näiteks Eestist võivad kaduda põhjapoolsema levikuga liigid, kelle jaoks on Eesti praegu leviku lõunapiiril.

Kliima soojenemine võib Eestis halvendada pinnaveekogude kvaliteeti (sagenevad vetikate õitsengud) ja seal elavate liikide elutingimusi, kui hapnikutase langeb. Merekeskkonnas sagenevad tormid, süsihappegaasi lahustumisel muutub aga vesi happelisemaks, vähendades limuste kodade tekkeks vajaliku kaltsiumkarbonaati sisaldust [3]. Vihmade sagenemisel halveneb puidu kättesaadavus metsadest, põllumajanduses aga halveneb liigniiskusest saagi kättesaadavus; samas sagenevad ka äärmuslikud põuad. Kuid teisalt pikeneb kasvatuseks sobiv periood, suurendades saagikust, ning tekib võimalus kasvatada uusi liike [4].

Elurikkuse säilimiseks muutuvates kliimamuutustes on Eestis välja on töötatud kohanemismeetmed 2017–2030 ja neid rahaliselt hinnatud. Näiteks elurikkuse säilimiseks muutuvates kliimatingimustes on vaja 12 miljonit ning looduskeskkonna ja biomajanduse valdkonnas 110 miljonit eurot [5].

__________________________________________________________________________

[1] MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskus. 2018. Kliimamuutused.

[2] Kliimaministeerium. 2023. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid.

[3] L. Pajusalu, G. Martin, T. Paalme, A. Põllumäe, K. Oganjan. Hapestuv maailmamerevesi on suur oht kogu mereökosüsteemile. Eesti Loodus 9/2015.

[4] Keskkonnaministeerium. 2016. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

[5] M. Suškevičs (koost.). 2015. Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades. Projekti BioClim lõpparuanne (alusuuring).