Kuidas pehmendada kliimamuutuste mõju looduskeskkonnale?
Kliimamuutused looduskeskkonnale avalduvad enamjaolt õhutemperatuuri ja sademete ekstreemsetes muutustes: sagenevad muutlikud ilmastikuolud nagu üleujutused, kõrged temperatuurid, põuad muudavad seniseid ökosüsteeme jäädavalt. Ellu jäävad rohkem kohastumisvõimelisemad liigid (näiteks šaakal ilmub ka Eestisse) ja kaovad need, kes kohaneda ei suuda (näiteks jääkarud).
Kliimamuutuste mõju aitab pehmendada elurikkuse terviklik kaitse liigisisesel, liikide vahelisel ja ökosüsteemide mitmekesisuse tasandil. Kohanemine kliimamuutustega on globaalne probleem – parima meetme leidmisel tuleb tegutseda ja mõelda globaalselt, sest kliimamuutused ei tunnista riigipiire. Euroopa riigid püüavad kliimamuutuste takistamiseks vähendada fossiilsete kütuste tarbimist ja üle minna rohelisele (tuule, päikese) energiale. Samuti tuleks vähendada prügilasse jõudvate jäätmete hulka, vähendades nii metaani kui ühe kasvuhoonegaasi lendumist [1]. Elujõulised ja terved ökosüsteemid pakuvad inimestele leevendust kliimamuutuste mõjude eest, näiteks vooluveekogude ümbruses märgalade taastamine aitab kaitsta üleujutuste eest.
Eestis on välja töötatud meetmed tagamaks muutuvas kliimas liikide, elupaikade, maastike ja ökosüsteemide mitmekesisuse soodne seisnud. Maismaal soovitatakse looduslähedast majandamist ja inimtegevusest mõjutatud alade taastamist, magevee- ja merekeskkonna muutuste prognoosimiseks tuleb teha modelleerimisi. Oluline on ka elanikkonna teadlikkuse suurendamine, veekeskkonna puhul eelkõige kalade ülepüügi ja reostuse teemadel ning maismaal puhul võõrliikide leviku, reostuse jt mõjudest. Eesti strateegia kliimamuutustega kohanemiseks on kirjas dokumendis „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ [2].
Loe lisaks ka:
- P. Post. Mis on see kliima, mis muutub. Sirp, 20.07.2020
_______________________________________________________________________________
[1] Kliimamuutuse leevendamine. European Environment Agency.
[2] Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium.