Eesti põlevkivimaardla peal asub 17 Natura 2000 loodusala, 6 linnuala ja suur osa veest sõltuvaid elupaigatüüpe
1996. aastal leiti ühes Austraalia uuringus, et allmaakaevandus avaldab mõju veele ja sealsele elurikkusele [1]. See mõju on väiksema ulatusega kui pealtmaakaevandamisel ning selle põhjustatud muutused avalduvad pikema aja jooksul ja on kontsentreeritud rohkem kaevanduse maapealsete rajatiste (hoonete, teede, kaevandamisjääkide) piirkonnas.
Allmaakaevanduste puhul keskendutakse suurema ulatusega mõjude vähendamisele. Üheks selliseks tähelepanu vajavaks mõjuks on ümbruskonnas põhjavee taseme alanemine, kuna see ohustab oma elutegevuseks niiskeid elupaiku vajavaid liike. Tekkinud kuivendamise mõjul kiireneb puittaimede kasv seal, kus on oluline, et puistu oleks hõredam. Teiseks oluliseks mõjuks on maapinna vajumine, mille tagajärjel tekib veekogu, mis hävitab ala algse koosluse. Samas on allmaakaevanduste mõju maapealsete tegevuste mõjust raske eristada ning kuna mõju avaldub mitmete tegurite koosmõjul, tuleb elupaigamuutusi analüüsida ka väljaspool kaevandusala piire [2].
Eestis asuvad põlevkivi allmaakaevanduste aktiivsete ja mitteaktiivsete varudega aladel mitmed looduskaitselised alad. Kogu Eesti põlevkivimaardla peal asub 17 Natura 2000 loodusala, 6 linnuala ja suur osa veest sõltuvaid elupaigatüüpe [3]. Estonia kaevanduse mõju Selisoo ja Muraka looduskaitsealale näitas, et olemasoleva kaevandustehnoloogia juures ei ole tagatud nendel aladel veerežiimi säilimine [4]. Uute kaevanduste rajamine on võimalik, kui rakendada mõjude vähendamise meetmeid. Kaitstavate alade ja kaevanduste vahele saab jätta piisava ulatusega puhveralad ning nende aluseks võtta põhjalikud uuringud, samuti saab vältida allmaakaevanduste rajamist kaitsealade alla [4]. Tihtilugu põrkuvad aga osapoolte huvid, kus majanduslikud huvid võivad kaaluda üle loodusväärtused.
Tekst: Kristjan Piirimäe, Kuno Kasak
Toimetamine: Sigrid Ots, Reigo Roasto
__________________________________________________
[1] P. Davies, N. Mitchell, L. Barmuta. The impact of historical mining operations at Mount Lyell on the water quality and biological health of the King and Queen River catchments, western Tasmania. In Mount Lyell Remediation Research and Demonstration Program, Supervising Scientist Report 118. Office of the Supervising Scientist, Canberra, 1996. https://www.environment.gov.au/system/files/resources/adbd8065-a57a-4f29-a151-ae5edea65496/files/ssr118.pdf
[2] Keskkonnaministeerium. 2015. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf
[3] M. Metsur, I. Tamm. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne.
[4] T. Hang, H. Hiiemaa, M. Järveoja, A. Jõeleht, V. Kalm, E. Karro, M. Kohv, M. Mustasaar, M. Polikarpus, J. Plado. Ratva raba hüdrogeoloogiline uuring ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. KIK projekti nr 15 aruanne. Tartu Ülikooli geoloogia osakond, 2012 https://www.geoloogia.ut.ee/sites/default/files/geoloogia/ratvaseliaruannetdcgeoloogia.pdf