Läänemere noore geoloogilise vanuse tõttu ei ole siin jõudnud tekkida endeemseid loomaliike.
Läänemeres segunevad tüüpilised magevee- ja merekeskkonna tingimused, seega leidub siin nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organisme. Nende iseäralike tingimuste tõttu on liikide arv Läänemeres väiksem kui tüüpilise soolsusega meres. Paljud siinsed liigid elavad pideva soolsusest ja temperatuurist põhjustatud stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste, eelkõige inimtekkeliste muutuste suhtes on suur. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres korreleerub enamasti soolsusega – rohkem liike leidub kõrgema soolsusega lõunapiirkonnas [1]. Kõige liigivaesemateks piirkondadeks on sügavamad alad Läänemere keskosas. Idaosas liikide arvukuses kindlat mustrit ei esine.
Liigirikkus Läänemeres. Allikas: HELCOM Checklist 2.0 of Baltic Sea Macrospecies.
Läänemere taimestik
Taimestik on Läänemeres liigivaene, kuid küllaltki isendirikas. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Mikrovetikaid ehk fütoplanktonit leidub üle 3000 liigi, nendest olulisemaid on ränivetikad, sinivetikad ja viburvetikad. Suurvetikaid on leitud üle 450 liigi ning neist on arvukaimad puna- ja pruunvetikad [2]. Õistaimeliike esineb alla 100, nende hulka kuuluvad näiteks meri-särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk-vesikuusk, kamm-penikeel ja pikk merihein. Eesti rannikumeres esineb ligikaudu 1200 liiki mikrovetikaid ning 60 taksonit suurtaimi (nende hulgas 12 liiki õistaimi) [3; 4].
Läänemere loomastik
Läänemere loomastiku moodustavad mere moodustumise erinevatel ajajärkudel siia jäänud organismid: riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased), merelised boreaalsed liigid ning mandriveekogudest pärit mageveeliigid. Läänemere noore geoloogilise vanuse tõttu ei ole siin jõudnud tekkida endeemseid loomaliike [5].
Läänemeres elab üle 2000 liigi selgrootuid [1]. Ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keraskärss- ja hulkharjasussid. Teised rühmad on aga kas riimvee- või mageveeliigid, kes taluvad ka madalamat soolsust [5]. Põhjaloomastik on Eesti merealal esindatud 92 taksoniga [4]. Eesti vetes domineerivad merelised ja riimveelised aerjalalised ning suvel vesikirbulised ja keriloomad. Karpidest esineb Eesti vetes söödav rannakarp, balti lamekarp, liiva-uurikkarp, südakarp ja rändkarp.
Läänemeres elab 242 kalaliiki [1]. Läänemere madala soolsuse tõttu elab siin palju magevetest pärit kalaliike, kuid leidub ka Atlandi ookeanist pärit liike. Läänemeres elavad ookeanikalad on sageli väiksemad kui nende ookeanides elavad liigikaaslased ning mõned neist ei saa mere liiga väikese soolsuse tõttu siin järglasi. Lisaks leidub Läänemeres ka siirdekalu, kes rändavad kudema merest mageveekogudesse või vastupidi [6]. Läänemere levinud ja arvukad kalaliigid on kilu, räim, lest ja tursk, kes on ka olulised püügikalad [7]. Kilu ja räim moodustavad üle 90% Eesti kaubanduslikel eesmärkidel püütava kala saagist. Lõhi, ahven, koha ja lest on aga Eestis olulised väikesemahulise/kohaliku rannapüügi jaoks [6]. Eesti aladel elab Läänemeres 32 liiki merekalu, 10 liiki siirdekalu ning 26 liiki mageveekalu [8].
Merega on seotud paljude linnuliikide elu. Läänemere aladel pesitseb või talvitub 159 veelinnuliiki [1]. Pesitsejatest on arvukalt esindatud kurvitsalised (näiteks tutkas, kajakad, tiirud, merisk) ja hanelised (nt haned, pardid ja luiged). Läbirändajatest on arvukaimad liigid aul, hahk, tuttvart, mustvaeras ja sinikael-part.
Imetajaid elab Läänemeres 4 liiki: loivalistest hallhüljes, viigerhüljes ja randal ning vaalalistest pringel [1]. Eksikülalistena satub siia ka teisi vaalalisi (laiksilm-, küür- ja valgevaal ning valgekoon-delfiin).
- Artiklid:
- Keelustatud keskkonnamürgid laastavad Euroopa vaalaliste järelkasvu (Novaator.err.ee, 19.01.2016)
- Ka mere-elupaigad väärivad kaitset (Eesti Loodus 2/2011)
- Läänemere põhjakooslusi ohustavad aplad kiskjad: ümarmudil ja rändkrabi (ERR Novaator, 27.05.2015)
- Mõnda räimest, meie rahvuskalast (Eesti Loodus 7/2008)
- Lingid:
__________________________________________________
[1] J. Wolf. HELCOM Checklist 2.0 of Baltic Sea Macrospecies. Baltic Sea Environment Proceedings no 174. 2020.
https://helcom.fi/wp-content/uploads/2020/12/BSEP174.pdf
[2] Läänemere taimestik. Wikipedia. 2019.
https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemere_taimestik
[3] T. Trei, A. Jaanus, H. Kukk, J. Paal. Läänemere taimestik. Eesti Entsüklopeedia, 2002; 2011.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4nemere_taimestik
[4] K. Torn, G. Martin. Eesti mereala makrofüütide ja suurselgrootute liiginimekirjade koostamine. Aruanne, 2018.
https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=12946450&monitoringWorkUid=12946300
[5] R. Aps, M. Kangur, E. Ojaveer, T. Saat. Läänemere loomastik. Eesti Entsüklopeedia, 2002; 2011.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4nemere_loomastik
[6] A. Lotman, G. Martin, K. Viik, U. Lips (toim). Eesti mereala keskkonnaseosund 2018. Tallinn: Keskkonnaministeerium.
[7] Läänemere elustik. Eesti Merebioloogia Ühing.
http://www.merebioloogia.ee/laanemere-elustik-2/
[8] Eesti merekalad. Eesti entsüklopeedia, 2002; 2011.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_merekalad