Pärandniidud on tekkinud loodussõbraliku majandamise tagajärjel

Rannaniit on mere rannal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all olev niit. Rannaniidud asuvad laugetel kamardunud rannikualadel. Kuna seal on ajalooliselt loomi karjatatud, nimetatakse neid seetõttu ka rannakarjamaadeks või rannarohumaadeks. Rannaniidud paiknevad peamiselt Lääne-Eestis ja saartel.

Lamminiit on jõgede ja järvede kallastel asuv üleujutatav rohumaa, mis on enamasti tekkinud lammimetsade mahavõtmise ja hilisema karjatamise tagajärjel. Lamminiitudele on väga olulise tähtsusega üleujutusveega kaasnevas mudas leiduvad toitained, mis aitavad säilitada pinnases kõrget toitainete sisaldust. Lamminiidud on tiheda jõgedevõrgu tõttu Eestis laialt levinud. Suured luhamassiivid esinevad suuremate jõgede – näiteks Emajõe, Kasari, Pedja, Põltsamaa, Halliste jõe – ääres.

Loopealne ehk loo ehk alvar esineb õhukesel, kuni 20 cm paksuses lubjarikkal mullal lubjakivisel aluspõhjal. Puid ja põõsaid, enamasti kadakaid, kasvab seal vähe. Sageli karjatatakse neil aladel lambaid. Kasvutingimused on alvaritel rasked – suvel võib muld läbi kuivada ning talvel räsib neid tuul ning külm. Sellele vaatamata on loopealsed puisniitude kõrval ühed meie liigirikkamad kooslused. Loopealsed levivad saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis.

Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu ehk looduslik heinamaa, kus kasvavad hajusalt puud ja põõsad. Puisniidu püsimiseks on vajalik iga-aastane niitmine ning puittaimede piiramine. Kui seda ei tehta, kasvab puisniit kinni. Puisniidud on ühed liigirikkamad kooslused. Puisniidud levivad rohkem Lääne-Eestis.

Puiskarjamaa on puisniidule väga lähedane: see on puisniiduilmeline kooslus, kus on rohukamar pikka aega püsinud tänu loomade karjatamisele. Puiskarjamaade puurinde tihedus on väga varieeruv.

Aruniit on loodusliku niidutaimkattega lage, kuiv või parasniiske karja- ja heinamaa, mis on tavaliselt kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Tänapäevaks on enamik aruniite metsastunud või põllumaaks haritud. Tüüpilisel kujul on need nähtavad veel looduskaitsealustel aladel näiteks Matsalus ja Viidumäel.

Soostunud niit on märg niit, mis on üleminekukoosluseks aruniidu ja madalsoo vahel – seetõttu kasvab seal ka mõlemale kooslusele iseloomulikke taimi. Tekkinud on soostunud niidud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Soostunud niite leidub üle kogu Eesti.

Nõmm on kuiv, lage või üksikute puudega ala, tavaliselt mändide või kadakatega. Nõmmede muld on õhuke, liivane ja toitainevaene, taimedest domineerivad kanarbikud. Nõmmed on tekkinud tavaliselt karjatamise ja ebaregulaarse põletamise tagajärjel.

Kuigi poollooduslike koosluste näol on tegemist inimmõju tulemusel kujunenud kooslustega, on nad ühed suurimas hävimisohus elupaigad Eestis. Pärandniite oli kõige rohkem 19. sajandi lõpus, mil need katsid üle 1/3 Eesti territooriumist [1]. 20. sajandi keskpaigas hakkas nende hulk järsult vähenema – selle põhjustas põllumajandusmeetodite muutumine ja käsitöö asendumine suurtootmisega. Väiksed liigestatud heina- ja karjamaad liideti suurteks kultuurrohumaadeks ja põldudeks, mida majandati intensiivselt. Viljakad alad muudeti põldudeks, väheviljakad ja raskemini ligipääsetavad lasti kinni kasvada. Viimaste asemele tekkis ajapikku võsa, mets või roostik. Tänaseks moodustavad poollooduslikud kooslused Eestimaast ligikaudu 3%, millest 2/3 asub looduskaitsealustel aladel. Pärandniidud on Eestis rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel.

Kinnikasvamise tulemusel väheneb oluliselt varasemate poollooduslike alade liigirikkus. Kuna poollooduslikud kooslused ei püsi ilma inimese kaasabita, tuleb neid kaitsta ning hooldada.  Looduskaitse arengukava järgi tulnuks aastaks 2020 saavutada 45 000 ha taastatud ja hooldatud poollooduslike kooslusi aastas. Tegelikkuses jäi eesmärgist mõningad tuhanded puudu. 

Pärandniitude elurikkuse säilitamiseks ja selleks kaitsemeetmete planeerimiseks on loodud pärandniitude tegevuskava aastateks 2021-2027, milles antakse ülevaate olemasolevast olukorrast, ohuteguritest, kirjeldatakse perioodi 2021-2027 eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks. 

Lisaks on ekspertide ja teadlaste koostöös välja töötatud pärandniitude hoolduskavad. Need sisaldavad olulist informatsiooni erinevate elupaigatüüpide kaitseväärtuste ning hooldamis- ja taastamisvõtete kohta. Koostatud on:

• lamminiitude hoolduskava;
• rannaniitude hoolduskava;
• loopealsete ja kadastike hoolduskava;
• puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava;
• aru- ja soostunud niitude hoolduskava.

__________________________________________________

[1] T. Kukk, M. Sammul. Loodusdirektiivi poollooduslikud kooslused ja nende pindala Eestis. Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat 84. köide. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts, 2006, lk 114–158.