Mulla tekkes mängivad olulist rolli lähtekivimi murenemine ning orgaanikat lagundavad organismid
Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud lähtekivimi murenemise ning taimede ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Muld kujuneb väga pika aja jooksul paljude looduslike tegurite vastastikusel toimel. Mulla tüsedus küünib mõnest sentimeetrist mitme meetrini [1].
Mullateke algab lähtekivimi murenemisega ning põhiliseks murenemisprotsesside mõjutajaks on kliima. Murenemine toimub füüsikaliste ja keemiliste protsessidena. Füüsikaline murenemine (temperatuuri kõikumistest tulenev pragunemine) on kõige intensiivsem piirkondades, kus temperatuuri ööpäevased kõikumised on suured. Kivimi murenemisele aitab kaasa vee jäätumine kivimipragudes. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus vabanevad kivimist taimede ja mikroorganismide jaoks vajalikud toiteelemendid, muutub ka kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid kantakse eemale. Kuna kõrgematel temperatuuridel on keemilised protsessid intensiivsemad, toimub lähtekivimi keemiline murenemine intensiivsemalt soojas ja niiskes kliimas. Lähtekivimist (kivimist, mille peale muld on tekkinud) sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused, nagu lõimis, värvus, õhu- ja niiskusesisaldus, soojenemiskiirus.
Mulla tekkes on oluline roll ka orgaanikat lagundavatel organismidel (putukatel, ussidel, seentel, bakteritel, protistidel) – seega tekib muld anorgaanilise ja orgaanilise komponendi koosmõjul.
Eesti mullad on kujunenud pärast mandrijää taandumist, seega meie vanimad mullad on üle 10 000 aasta vanad.
Mullad klassifitseeritakse nende tekke, arengu, protsesside, profiili ja selle diferentseerumise, horisontide ja füüsikalis-keemiliste omaduste alusel seltsideks, alamseltsideks, klassideks, tüüpideks, alltüüpideks, liikideks ja erimiteks. Enamiku klassifikatsioonide põhiühikuks on mullatüüp. Globaalne mulla klassifikatsioon haarab kõiki maakera muldi, riiklikud ja kohalikud mulla klassifikatsioonid hõlmavad ühe riigi või selle osa muldi [2].
Eesti mullatüübid
Umbes ¾ Eesti muldadest on lähtekivimid karbonaatsed. Eestile on iseloomulik ka muldade kivisus ning soostunud ja soomuldade suur osatähtsus. Kolmandiku muldkattest moodustavad mitmesugused gleimullad ja üle viiendiku soomullad. Soomuldi on eriti palju metsamaadel. Üle kuuendiku kogu Eesti alast ning ligi veerandi haritavast maast hõlmavad gleistunud mullad. Looduslike olude, mullastiku (muldade koosluste) ning maa põllu- ja metsamajandusliku kasutamise ja parandamise alusel eristatakse Eestis kaheksat mullastiku valdkonda, mis omakorda jagunevad 19 allvaldkonnaks ning 108 mikrovaldkonnaks [3]. Mullatüüpide üldise ülevaatega ja mullastiku valdkondade jaotusega saab tutvuda siin.
__________________________________________________
[1] Muld. Eesti Entsüklopeedia. 2006, 2009. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/muld3
[2] Mulla klassifikatsioon. Eesti Entsüklopeedia. 2009, 2011. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mulla_klassifikatsioon
[3] Eesti mullastik. Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik