Sood

Eestis on olnud soodsad tingimused soode arenguks ning siin on kujunenud suur soode mitmekesisus

 

Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata ja ladestub turbana ning taimkattel puudub turba olemasolu tõttu side mineraalse pinnasega. Kui turbakiht on liigniisketes nõgudes juba tekkinud, kuid see on nii õhuke, et taimede juured ulatuvad läbi turba mineraalpinnasesse, siis selliseid alasid nimetatakse soostunuiks. Kui aga turba pidev moodustumine katkeb hävib ka soo kui ökosüsteem. 

Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt lagunevad tarnad, villpead; kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail). 

 

 

Sood tekivad peamiselt soostumisprotsessi tulemusel. Soostumist tingivad veerežiimi hälbed: sademetena tuleb maapinnale vett juurde rohkem, kui sealt jõuab ära aurata või ära voolata, mistõttu pinnas küllastub veest ning alguse saab sootaimede vohamine. Viimane omakorda soodustab vee püsimajäämist.

Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Sootaimede kasvu pidurdab vee vähene liikuvus ja õhuvaegus.

 

Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks.

Autor: Getter Variko
LAUKAD SOOS. Sood tekivad piirkondades, kus vett sajab rohkem kui sealt jõuab ära aurata või ära voolata. Autor: Getter Variko

 

Eestis katavad sood ligikaudu 6% maismaast

Kuna Eestis on olnud tingimused soode arenguks soodsad, siis on siin kujunenud suur soode mitmekesisus. Ligikaudu 22% Eesti maismaast moodustavad turbaalad. Need on kuitahes paksu turbalasundiga kaetud maastiku osad, sõltumata sellest, kas seal turba ladestumine jätkub, on katkenud või turvas juba laguneb. Kõik turbaalad ei ole aga sood.

 

Soo on looduslikus seisundis turbaala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm ja turba ladestumine ei ole katkenud [1].

 

Sood tekivad veekogude kinnikasvamise või mineraalmaa soostumise tagajärjel, soode teket soodustab aga niiske kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Eestis hakkasid sood tekkima pärast jääaja lõppu ning ühe meetri turba tekkimiseks kulub Eestis ligikaudu 1000 aastat [2].



__________________________________________________________________________________

[1] http://www.soo.ee/pohimoisted, Kaitstavate soode tegevuskava aastateks 2016-2030

[2] Sood Eestis