Mis on Natura 2000 elupaigatüüp?

Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, mille kaitse ja säilimise Eesti territooriumil peame tagama

Autor: Karl Adami
NATURA ALA. Soomaa rahvuspark kuulub 2004. aastast loodus- ja linnualana üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mille raames kaitstakse mitmeid loodusdirektiivi elupaigatüüpe (näiteks lamminiite (6450), rabasid (7110*), jõgesid ja ojasid (3260), siirdesoo- ja rabametsi (91D0*)). Autor: Karl Adami

 

Natura 2000 üle-euroopaline kaitsealade võrgustik loodi Euroopa Liidu (EL-i) linnudirektiivi ning loodusdirektiivi alusel.

 

Loodusdirektiivi I lisas on loetletud kaitset vajavad looduslikud elupaigatüübid. Erinevates paikades esinevad, kuid sarnastele elupaigatüübi tunnustele vastavad alad on Natura 2000 elupaigad ehk loodusdirektiivi elupaigad. Need on elupaigad, mis on Euroopas ohustatud ja vajavad seetõttu säilimiseks kaitset. Loodusdirektiivis on seega esitatud looduskaitseliselt väärtuslike elupaikade klassifikatsioon.

 

Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, mille kaitse ja säilimise Eesti territooriumil peame tagama. Rohkem on meil ranniku‑, metsa- ja niiduelupaiku ning vähem soode, mageveekogude, paljandite ja mereelupaiku. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide hulgas eristatakse esmatähtsaid ehk eriti ohustatud elupaigatüüpe, mida tähistatakse tärniga (*): nendeks on näiteks vanad loodusmetsad (9010*) või rannaniidud (1630*).

 

Vastavalt loodusdirektiivi artiklile 17 peavad EL-i liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile (EK-le) iga kuue aasta järel aruande elupaigatüüpide seisundi kohta. Viimased aruanded baseeruvad andmetel, mis saadakse süsteemse riikliku seire raames ja vajadusel täiendavate inventuuride käigus [1]. Aruandes esitatakse andmed elupaigatüüpide levila ja pindala, struktuuri ja funktsioonide ning aset leidnud muutuste kohta, lisaks loetleb dokument peamised ohu- ja mõjutegurid ning hindab ka tulevikuväljavaateid.

 

Seisundihinnanguid on praeguseks esitatud kolmel korral: 2007. aastal, 2013. aastal ja 2019. aastal. Neist nähtub, et ajavahemikus 2006–2018 on soodsas seisundis elupaigatüüpide osakaal Eestis suurenenud. 2019. aasta hinnangu järgi on soodsas seisundis elupaiku 56% ja ebasoodsas seisundis 44%; neist 7% ehk neli elupaigatüüpi on halvas seisundis. Teadmata seisundis elupaigatüüpe Eestis ei ole. Halvas seisus elupaigatüüpideks on vanad loodusmetsad (9010*), soo-lehtmetsad (9080*), puisniidud (6530*) ja liigirikkad madalsood (7230) [2].


 

Looduskaitse seisund

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Looduskaitselise seisundi üldhinnang loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidele Eestis ja Euroopas aruandeperioodil 2013-2018

 

 

__________________________________________________

[1] Looduskaitse arengukava aastani 2020. Keskkonnaministeerium. 2012.

[2] https://www.envir.ee/sites/default/files/Mets/elurikkusest_juhtkogule2020sept28.pdf