Niitude ehk pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil
Pärandniidud, ka poollooduslikud kooslused või pärandkooslused, on rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena. Pärandniitude elustik on looduslik, pärandniite ei ole teadaoleval ajal küntud, väetatud ja neile pole külvatud kultuurtaimede seemneid. Pärandkooslustel on oluline roll elurikkuse säilimisel, kuna nad pakuvad elu- ja toitumispaika mitmetele haruldastele looma- ning taimeliikidele. Näiteks Laelatu puisniidult on kirjeldatud 1 m2 peal kasvamas 76 taimeliiki, mis võib olla suurim kogu maailmas [1]. Seetõttu on pärandniitude soodsa seisundi säilitamine oluline nii Eestis kui ka Euroopas.
Eestis peamiselt levinud kooslused on
Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Selleks, et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja loomi karjatada. Ilma hooldamiseta poollooduslikud kooslused võsastuvad, kadastuvad, roostuvad ning neile omane liigikoosseis muutub ja väheneb.
Tekkeviisi põhjal eristatakse esmaseid ja teiseseid niidukooslusi. Esmased niidud tekivad maatõusu tõttu merest kerkival rannikul ja laidudel (rannaniidud) või säilivad metsatuna üleujutuse (mõned lamminiidud) või kasvukoha kuivuse tõttu (mõned looniidud). Teisesed niidud on tekkinud inimese majandusliku tegevuse tagajärjel kunagiste metsade asemele.
__________________________________________________
[1] Pärtel, M., Helm, A., Roosaluste, E., Zobel, M. Bioloogiline mitmekesisus Eesti pool-looduslikes ökosüsteemides Bioloogiline mitmekesisus Eesti pool-looduslikes ökosüsteemides .
