Metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast

2022. aasta statistilise metsainventeerimise (SMI) järgi on Eestis metsamaad 2 325 020 ha ehk 51,3% kogu Eesti territooriumist. Eesti topograafia andmekogu (ETAK) järgi on Eestis 2022. aastal metsamaad 2 353 567 ha ehk 51,9% Eesti territooriumist. Ehk metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast.

Metsaseaduse alusel loetakse metsamaaks maad, 

• mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse 
• või maatükke pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
• Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.

Metsamaad jagatakse metsata metsamaaks (ajutiselt lagedad või selguseta staatusega alad), mida oli 2022. aastal 213 770 ha, ja metsaga metsamaaks ehk puistuteks (2 111 250 ha ehk 46,6% Eesti territooriumist). Puistutest leidub Eestis enim männikuid (30,3% puistute kogupindalast), kaasikuid (29,5%), kuusikuid (18,3%), hall-lepikuid (9,8%), haavikuid (6,4%) ja sanglepikuid (4,1%); teiste puuliikide puistute osakaal kokku oli 2022. a 1,5%. Kõige metsasemad maakonnad Eestis on Hiiumaa (metsasus 69,2%), Valgamaa (63,6%) ja Ida-Virumaa (62,3%), madalaima metsasusega on Tartumaa (41%). Suurimaks metsaomanikuks on Eesti Vabariik, kellele kuulub 51% metsamaast. Suuremat osas sellest haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (1,08 miljonit ha ehk 46,3% metsamaa kogupindalast). Erametsaomanikele kuulub kokku 49% metsamaast, seejuures füüsilistele isikutele 0,63 miljonit ha (27%) ja juriidilistele isikutele 0,51 miljonit ha (22%). Maareform on lõpetamata 0,1% metsamaast [1].

17. sajandil kasutati põllumajanduseks peaaegu kõiki selleks sobivaid alasid ja see määras ka metsade tänase paigutuse Eestis [2]. Eesti Vabariigi algusajal hakati talusid looma metsade arvelt [3] ning kuigi tollast metsasust on erinevatel põhjustel raske mõõta, oli enne Teist maailmasõda Eesti metsasus hinnanguliselt 32% ehk arvatavasti kõigi aegade väikseim [4]. Nõukogude aega, eelkõige aastaid 1960-1990 iseloomustas mõõduka metsakasutuse periood: raieintensiivsus oli suhteliselt madal ning metsamaa pindala suurenes nii kasutusest väljalangenud põllumajandusmaa metsastumise kui ka metsastamise ning soode kuivenduse tulemusena [4]. 1988. aastaks oli Eesti metsasus kasvanud 42,4%-ni, oluliselt suurenes nii puistute keskmine vanus kui puidutagavara [4]. Pärast Eesti Vabariigi taastamist on metsasus veelgi suurenenud – 1999. aastal alustatud statistilise metsainventuuri järgi oli metsasus 2000. aastal 49,5% ja 2022. aastal 51,3% [1]. 

Kaitstavatele aladele (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid) jääb viiendik Eesti metsamaast. Kaitstavate alade loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndites on kümnendik Eesti metsamaast [5]. Rangeks kaitseks loetakse lisaks loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ka kavandatavatele kaitstavatele aladele planeeritavad reservaadid ja sihtkaitsevööndid, riigimetsa ja lepinguga kaitstud erametsa vääriselupaigad ning I kaitsekategooria liikide leiukohad. Statistilise metsainventeerimise andmetel oli 2022. aastal 18,1% (421 663 ha) Eesti metsamaast range kaitse all. Lisaks oli 12,8% (298 522 ha) metsamaast  kaitsemetsade staatuses - metsamaa, kus metsamajandustegevus on piiratud ulatuses lubatud. Suurem osa range kaitse all olevast metsamaast asub riigimaal (359 842 ha ehk 33,4% RMK halduses olevast maast) [1].

Tekst: Mati Valgepea, Feliks Sirkas

Toimetamine: Mati Valgepea, Feliks Sirkas

Viimati muudetud: 27.07.2023

__________________________________________________

[1]  Eesti statistiline metsainventuur (SMI). Keskkonnaagentuur.

[2] Lippus K. 1983. Metsade paiknemine Eestis 17. ja 18. sajandil. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused 3: 228–237.

[3]  Saarmann T. jt. Eesti metsa lugu. Delfi.ee, 18.07.2018.

[4]  Pärt. E. Eesti metsavarud ajaloo tuultes. Eesti Loodus 4/2008.

[5] Roasto, R., Sims, A. 2020. Metsad. Roasto, R., Tampere, U. (toim). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn: 147–151.