Elupaik (biotoop, ökotoop) on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik või selle asurkond (populatsioon) saaks selles kohas elada.

Euroopa Liidu loodusdirektiiv määratleb elupaigatüübid, mida tuleb Natura 2000 võrgustiku aladel kaitsta. Nende elupaigatüüpide käsitlused [1] on Jaanus Paal  kohandanud Eesti oludele vastavaks, lähtudes enda koostatud Eesti kasvukohatüüpide klassifikatsioonist. Natura elupaikadena käsitletaksegi alasid, mis vastavad eespoolviidatud käsiraamatus kirjeldatud tunnustele, ehk tegemist on üle-euroopaliselt ohustatud ja haruldaste elupaikadega.

Elupaik (biotoop, ökotoop) on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik või selle asurkond (populatsioon) saaks selles kohas elada. Elupaik hõlmab nii elusat kui eluta looduse tingimusi: elusa looduse tingimused loovad seal elavad teised organismid ja nende omavahelised suhted; eluta looduse tingimused on näiteks pinnas, vesi, mikrokliima. Elupaiga mõistet kasutatakse tavaliselt loomade puhul, taimede puhul kasutatakse mõistet kasvukoht. Erinevates paikades esinevad, kuid ligikaudu sarnaste keskkonnateguritega ning taimkattega kasvukohad moodustavad kasvukohatüübi.

Eesti kasvukohatüüpide klassifikatsiooni autoriks niisiis on Jaanus Paal. Klassifikatsioon põhineb keskkonnatingimustel (näiteks mullastikul) ning taimkattel. Kasvukohatüübid on grupeeritud tüübirühmadeks, need klassideks ja klassid omakorda rühmadeks. Metsakasvukohatüüpide klassifikatsiooni on välja töötanud Erich Lõhmus [2].

Kooslus on organismide kogum ühes elupaigas, nende kooselu vorm. Koosluse puhul ei peeta silmas eluta loodust, vaid eluslooduse omavahelisi suhteid. Sõltuvalt sellest, mis tüüpi organismidest kooslus koosneb, nimetatakse neid näiteks kas taimekooslusteks, loomakooslusteks, mikroobikooslused. Kooslusi võib jaotada ka inimmõju ulatuse järgi: looduslikud kooslused, poollooduslikud (näiteks puisniidud) ja inimtekkelised (tehisjärved) kooslused.

Ökosüsteem on terviklik isereguleeruv süsteem, mille moodustavad seal elavad üksteisega toitumissuhete kaudu ühendatud organismid (biotsönoos) ja keskkonnatingimuste kompleks (ökotoop). Elupaigast eristab teda terviklikkus ning isereguleerumise võime.  

__________________________________________________

[1] Jaanus Paali Natura elupaigatüüpide käsiraamat: https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/20025.

[2] E. Lõhmus. Eesti metsakasvukohatüübid. Eesti NSV Agrotööstuskoondise Info- ja juurutusvalitsus, 1984.